Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus Looduses: toodavad hapnikku; mõjutavad mulla omadusi; reguleerivad
Nisu, kaera, otra ja rukist kasvatatakse parasvöötme regioonides. Riis, mais, hirss ja sorgo on kõige tähtsamad troopilised ja lähistroopilised teraviljad. Tänapäeva kultuurteraviljade õied ja seemned on palju suuremad kui nende metsikutel esivanematel. SUGUKOND: loalised (Juncaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrrelaadsete klassi. Väliselt meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 400 liiki 3.ied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, väikesed ja õisikutesse koondunud; lehed kitsad, lineaalsed; meenutavad lõikheinalisi või kõrrelisi; vili on kolmepesaline kupar 4.Eestis kavavad kraavides ja lompides 5.Harilikku ja keraluga kasutatakse vaipade tegemiseks. SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) 1.kuuluvad üheiduleheliste klassi, kõrreliselaadsete seltsi. Peale vaadates meenutavad kõrrelisi. 2.Maailmas u 4000 liiki 3
* Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed. * Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed. * Eestis on kraavides, lompides ja veekogude ääres rohkesti lugade perekonnast liike, silmapaistvamad on ruljate vartega kuni meetrikõrgused harilik luga ja keraluga, mis eelistavad seiskuva veega kasvukohti * teiseks kohalikuks perekonnaks on piiphein; lamedate lineaalsüstjate lehtedega, millel on pikad udejad karvad * Õied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, lehed kitsad, lineaalsed, meenutavad välisilmelt lõikheinalisi või kõrrelisi, õied väikesed ja enamasti rohkeõielistesse õisikutesse koondunud, kuuetine õiekate * vili on ühe- kuni kolmepesaline kupar * seemned tärkliserikka endospermiga 38. SUGUKOND: KÄPALISED EHK ORHIDEELISED ELU JA PALJUNEMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi orhideelaadsed. * Kuulub ligi 35 000 liiki umbes 800 perekonnast
annaabi.ee 
