jpg) -mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) 1 f f 2011 Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta, regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti
Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28
taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks siduda kokku, et oksad lumeraskuse all ei murduks või katta neid kuuseokstega (Seemnemaailm). 3 KARE DEUTSIA Lühiiseloomustus Kare deutsia (Deutzia scabra) on kuni 3 meetri kõrgune ja 2 meetri laiune põõsas, mis talub hästi saastet, seega sobib kare deutsia ideaalselt linnaaedadesse. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. Mõned sordid külmakartlikud külm võib kahjustamata puitumata võrseid. Lehed tumerohelised ja karedad, paiknevad pikkadel kaardus võrsetel vastakuti, sageli hambulise servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 2. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www
Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum Kõrgus 60-80 cm Õitseb juuli-september Palju värve ja õisi saab kuivatada Kitsad tumerohelised lehed Kasvukohaks sobib viljakas ja õhurikas pinnas Kasutatakse peenardel, konteinerites, kuivlillena Ettekülv märtsis- mais 0,5 cm sügavusele. külv aprillis-mais. ILUKAPSAS Brassica acephala
Madalaid liike sobib kasvatada aiavaasis ja rõdukastis ja isegi potilillena toas. 14. Kukekannus Kukekannused kuuluvad aia kõige uhkemate püsikute hulka. Kukekannuse perekonnas on ca 250 liiki, looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, Eestis kasvab ainult 1 liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes
Marmor, paas (lubjakivi), dolomiit, katusekivid ning mitmesugused müürisegud muudavad selle toimel värvi ja murenevad. Põhjuseks on väävelhappe reageerimine karbonaatidega, mis on nimetatud ehitusmaterjalide põhikomponendiks see nõrgendab nende struktuuri. Happevihmade all kannatavate piirkondade taimestiku lehed värvuvad pruuniks ja okaspuudelt langevad okkad. Los Angelese tüüpi sudu Los Angelese tüüpi e. fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad NOx-d ja lenduvad orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. Osoon kui saasteaine
sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. 59) Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused? Los Angelese tüüpi ehk fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete(süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades(Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.
perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. 43)Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused? Los Angelese tüüpi ehk fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.
ja kantserogeense segu. Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest 1930 Belgias (Maasi org) 63 inimest 1962 Jaapanis (Osaka) 60 inimest 1963 New Yorgis 170 inimest 59) Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused? Los Angelese tüüpi e. fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad NOx-d ja lenduvad orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.
BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab kerget huumusrikast aiamulda • Märkused Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta DICHONDRA – PEREKOND HÕBEPAEL • kõrgus: 10 cm, varred kuni 100 cm • kasvukoht: päike, poolvari, niiske, vett hästi läbilaskev muld GAZANIA RIGENS – SÄRAV GASAANIA • Soovib päikesepaistelist ja kuivemat kergema pinnasega kasvukohta. Talub ka väga tugevaid tuuli. Tema hästi uhke kirev õis on õhtust hommikuni suletud, päeval avatud. HELIANTHUS ANNUUS – HARILIK PÄEVALILL • Enamasti on õitsvad taimed 1
(osaülesanne 58) Püsib selge D karge tuulevaikne sügisilm. Sagedasemad eksimused: tihedat pilvisust, lörtsi ja vihma pakkus 22% kohta A, 13% kohta B ja 11% kohta D. Selget karget tuulevaikset sügisilma pakkus 21% kohta C, 14% kohta B ja 10% kohta A. SA Innove (osaülesanne 59) Kui suur oli õhurõhk Eestis? 1005 mb (osaülesanne 60) Märkige tähega K kaardile kõrgrõhkkonnakese. (osaülesanne 61) Mis Euroopa piirkondades paiknes soe front? Vastus andis 2 punkti, kui
(Polikarpus, 2010) Suvel, kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. (OÜ Kärner ja Ko) 41 KARE DEUTSIA Lühiiseloomustus Kare deutsia (Deutzia scabra) (joonis 14) on kuni 3 meetri kõrgune ja 2 meetri laiune põõsas, mis talub hästi saastet, seega sobib kare deutsia ideaalselt linnaaedadesse. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. Mõned sordid külmakartlikud külm võib kahjustamata puitumata võrseid. Lehed tumerohelised ja karedad, paiknevad pikkadel kaardus võrsetel vastakuti, sageli hambulise servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid timpmisi pööriseid (Aiasõber). Õied puhkevad enamasti suve algul, teisel-kolmandal aastal pärast istutamist (Sander 2009). Joonis 14. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www
Kare deutsia (Deutzia scabra) kasvab kuni 3 meetri kõrguseks ja 2 meetri laiuseks ning sobib suurepäraselt kasutamiseks linnaaedades, sest talub hästi saastet. Lehed on tumerohelised ja karedad, paiknevad pikkadel kaardus võrsetel vastakuti, sageli hambulise servaga. Õied on valged kuni roosakad, kellukesekujulised ja meelõhnalised, moodustavad silinderjaid tipmisi pööriseid. Õied puhkevad enamasti suve algul, kolmandal aastal pärast istutamist. Kare deutsia eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. Mõned sordid on külmakartlikud külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajavad sellised sordid sooja kasvukohta või talvekatet (Aiasõber). Joonis 11. Kare deutsia 'Plena' (Deutzia scabra 'Plena') (http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/karedutzia.jpg ) 4.7.2. Kirjeldus Põuasel suvel peab põõsaid õitsemise ajal kastma, muidu jääb õitsemine lühikeseks. Kuivemas kasvukohas tuleb teda kasta, muidu hukkub põua pärast Deutsiad
annaabi.ee 
