Tuuletallaja
uruhiiri. Need pisiimetajad elutsevad kõrges rohus ja on tegusad päeval. Äsja on leitud, et
uruhiire uriin jätab maha ultravioletse jälje, mida tuuletallaja võib tajuda ja mis annab hiirt
püüdvale kütile simnähtava juhtlõnga. Tuuletallaja levila põhjapoolsetes osades kõigub
uruhiirte arvukus nelja-aastaste tsüklite kaupa ja lindude pesitsusedukus järgib seda. Öösel
jahti pidades muutub tuuletallajate saak: püütakse ka selliseid ööloomakesi nagu metshiired ja
juhuslikult ka noori küülikuid ja jänesepoegi. Oleks vale jätta muljet, nagu püüaksid
tuuletallajad ainult väikesi karvaseid imetajaid. Ka putukad on oluliseks saagiks, eriti levila
soojemates osades, samuti on sisalikud hüva roog. Vähemus tuuletallajaist näib olevat ka
vilunud linnupüüdjad. Linnujahil kasutatakse samasugust varitsusvõtet nagu raudkullilgi:
äkkrünnak varjulisest luurekohast