Tuuleenergia Tuumaenergia Peamisteks probleemideks tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Tuulejõujaamu on meil praegu võimsusega148 MW. Tuuleressurssi ja selle raken...
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISE VÕIMALUSED, KOGEMUSED JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID MAAILMAS JA EESTIS ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Tuuleenergia Vee-energia ehk hüdroenergia Päikeseenergia TUULEENERGIA Populaarseim nii Eestis kui ka mujal maailmas Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE J...
Floating Wind Turbines University of Tartu 2012 Featured topics Basic layout of wind turbines About FWT Technology and advantages Initiatives Conclusion Introduction to how wind turbines work Electricity Kinetic Click to edit Master text styles Second level energy of the wind Third level is converted to Fourth level mehanical energy. Fifth level Main parts 1. Rotor blades 2. Shaft 3. Generator Introduction to how wind turbines work Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level ...
Energiatootmine ja keskkonnasaaste Põhilisteks energialiikideks on: Soojusenergia Tuumaenergia Hüdroenergia Päikeseenergia Tuulenergia SOOJUSNERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted Keskkonnaprobleemid Veereziimi muutmine ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi
kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2
Tuulenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus - võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid; arenev ja täiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu; tööhõive suurendamine, kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul, kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota; ene...
kuumpressimist reaktsioonpaagutamist kõrgtemperatuurset iselevisünteesi Mis on sialon? ühefaasiline keemiline ühend Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on boriidid ja silitsiidid karbiidid ja nitriidid Plastkomposiitide kasutusaladeks on? Purjelaevade ja paatide ehitus Autodetailide valmistamine Mahutite mähkimine Tuulenergia generaatorite tootmine Lennukikere detailide tootmine Miks on keraamilised reeglina haprad? keraamika sisaldab klaasfaasi keraamika sisaldab poore keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega Milline on keraamiliste materjalide põhiline valmistamisviis? paagutus Komposiitmaterjale liigitatakse armatuuri kuju järgi Kiudarmatuur pideva kiuga Sändvits tüüpi armeeritud Pulbriline armatuur Kiudarmatuur diskreetse kiuga Plaatjas armatuur Komposiitide mähkimise põhiskeemid on?
Võimsus, kui keha liigub ühtlaselt, siis võib liikuvapanev keha võimsuse leida valemist n=fv N-võimsus[n]=1w, F-jõud[f]=1N, v-kiirus [v]=1m/s. Tööd tegeva keha puhul võib kasulik olla ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong.
Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi. Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Tuulenergia Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis
5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine.
5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4.Koduses majapidamises on ainsad kulud investeering süsteemi ja elektripumba voolutarbimine.
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3
.........3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................................................................................................9
tõhusamaks. Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud lindude arvuga. Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast. Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini. Tuulenergia Eestis Eesti Energia peamine huvi on kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima. Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus
Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. Tuuleenergia tootmine Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Esimene tuulepark Virtsus: Teine tuulepark Virtsus:
taastuv energiaallikas. Kuid hüdroelektrijaamad ehitatakse tavaliselt jõgede peale ja niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter (www.energia.ee) 1.2ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL - TUULENERGIA Tuul on samuti nagu ka vesi taastuv energiaallikas. Tuule abil toodetakse energiat tuuleparkides, mis omakorda koosnevad mitmetest ,,tuulikutest". Tuuleparke saab rajada nii vee peale kui ka maismaale. Tuule abil elektritootmiseks on vaja tuult, nimelt, mida tugevam tuul on, seda kiiremini paneb ta liikuma turbiinid ja seda rohkem elektrienergiat saab toota. Tavaliselt on kõrgemal tuulekiirused suuremad, sellepärast ongi ,,tuulik" seda parem, mida kõrgem ta on
kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. 4.Tuuleenergia tuuleenergia on ülemaailmselt tuntud ja energeetikamaastikul kõige kiiremas tempos kasutuselevõttu leidev energiaallikas Tuulikud tootsid Euroopa Liidus 2014. aastal keskmiselt 10,2% vajaminevast elektrist. Tuuleenergia eelised: Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon. Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud. Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks.
Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine -33% Score: 10/10 9. Plastkomposiitide kasutusaladeks on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Purjelaevade ja paatide ehitus 20% 2. Autodetailide valmistamine 20% 3. Mahutite mähkimine 20% 4. Tuulenergia generaatorite tootmine 20% 5. Lennukikere detailide tootmine 20% Score: 6/10 10. Termorekatiivse vaigu (maatriksi) kõvenemise staadiumideks on? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Vedel seis toatemperatuuril 25% 2. Geeli moodustumine toatemperatuuuril 25% 3. Klaasistumine toatemperatuuril 25% 4. Lõplik kõvenemine ahjus 25% Score: 10/10 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1
Tuuleenergia, nagu ka merelainete ja tõusu-mõõna energia kõige olulisemaks tunnuseks on aga asjaolu, et nimetatud energialiigid ei muuda Maa energiabilanssi. Tõsiasi, et Maa energiabilansi muutumine toob kaasa palju inimesele ebasoovitavaid ilminguid, ei vaja tänapäeval enam tõestamist. Tuuleelektri vastased aga ütlevad, et kuna tuule vaibumise puhuks vajatakse pidevalt regulaatorit ehk varuvõimsusi, on tuuleenergeetika arendamine perspektiivitu. See on nii juhul, kui tuulenergia moodustaks riigi elektritoodangust märkimisväärse osa. Reaalselt võttes jääb tuul ka parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes kuni 10 % ühe maa energiavajadusest. Riigikogu on võtnud vastu Energiaseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse. Seadus sätestab, et turgu valitsev energiatootja peab võrguga ühendatud taastuvenergia tootjatelt ostma energiat hinnaga, mis moodustab 90 % kodutarbija põhitariifist
Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid) Ettevõtlus on igasugune seadusandlusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kaupade tootmise või teiste teenuste osutamise kaudu. (varimajandus ei ole seadusandlusega kooskõlas - ümbrikupalgad) Teguritulud: intress (tasu raha kasutamise eest), rent (tasu vara kasutamise eest), palk (tööjõu
Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine. 9. Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist. Geotermiline energia-suured varud, kuid tehnoloogia vajab täiustamist Tuuleenergia · Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon. · Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud. Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks. Puudused: mõju linnustikule, tuult pole alati.
mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades->biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi->ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris- eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp. Tõus, merepinna tõus muutusd veeringes, liustike sulamine (RIO),
Energiamajandus Argentina trafitsioonilised maavarad on maagaas, nafta, süsi, rauamaak, ning väärismetallid. Naftat leidub Lõuna-Argentinas ranniku äärealadel, Comodoro linnast lääne pool piiri ääres, samas kohas leidub ka maagaasi. Väärismetalle leidub Argentinas põhja pool ning rauamaaki mäestikes. Tabel 1. Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivenergia liik Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid tegurid Tuulenergia Esineb palju tuult just Tuulikud tekitavad müra. ranniku ääre aladel Tuulikud peidavad päikese varju. Päikeseenergia Intensiivne päikesekiirgus Päikesepaneelid on väga läbi aasta. kallid ja nende elektri
vähenemine; RIO leping- looduse mitmekesisuse kaitseks ja Eesti Riiklik Seireprogramm energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine, mulla ja vee hapestumine, tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht, tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused, linnade ja tööstuspiirkondade saastumine, teravnev põletuspuidu vajak arengumaades- >biokütteained, päikese ja tuulenergia, geotermiline, vesiniku, termotuumaenergia , õhusaaste probleemid:hapestumine, energeetika ja muu tööstus, väävlisaaste! Puu järgi- >ladvaosa hõrenemine, veel liigne osoon troposfääris-eelkõige tööstuspiirkondades, veel stratosfääri osoonikadu-elavate rakkude makromolekulid, nt.proteiinid ja nukleiinhapped kahjustuvad lühilainelise kiirguse toimel, veel kasvuhoonenähtus- temp.
02.2016) 27. Elektri börsihind oli 2015. aastal ligikaudu 2012. aasta suletud turu hinna tasemel. // Ärileht (13.01.2016). Leitav aadressilt: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektri-borsihind-oli- 2015-aastal-ligikaudu-2012-aasta-suletud-turu-hinna-tasemel?id=73413539 (20.01.2016) 41 28. Tuuleenergia Assotsiatsioon. (kuupäev puudub). Tuulenergia Eestis. Allikas: http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/ (27.11.2015) 29. Parkinson, G. (20.01.2015). Why solar costs will fall another 40% in just two years. Reneweconomy. Allikas: http://reneweconomy.com.au/2015/why-solar-costs-will-fall- another-40-in-just-two-years-21235 (28.02.2016) 42 LISA 1. Lamedapinnaline päikesekollektor Allikas:
annaabi.ee 
