"tuulekandeohtu" - 1 õppematerjal

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja massiivistamine saartel ja Lääne-Eestis ning põllulaamade kujunemine Lääne- Viru- ja Põlvamaa tasandikel. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti (VI hindeklass). Keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne- Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Kujunemise ja omaduste järgi eristuvad Eesti mullad tüüpidena