intensiivistamise tagajärjed ei pruugi avalduda kohe. Pildil on kujutatud ühte intensiivse põllumajanduse tagajärjel toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi tekkepõhjused? Suurtele tasandikele rajati hiigelpõlde, tuul kandis kuiva ja lahtise mullakihi minema ja tekkisid suured tolmutormid. b) Millal ja kus see toimus? 1930. aastad, Ameerikas c) Milliste meetmetega püütakse sellist olukorda tänapäeval vältida? Rajatakse suurte põldude vahele tuule tõkkeks tuulekaitseribad ehk puuderead ja tõhus on ka ribapõllundus. 5. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Väär väide paranda õigeks eitust kasutamata. a) Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ekstensiivsed teraviljatalud. Väär- Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid hiigelfarmid ja intensiivne teravilja kasvatus. b) Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid
teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad. Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine.
Muldade probleemid- EROSIOON Tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad mineraalosad, siis mullaviljaksu väheneb oluliselt. 1. TUULEEROSIOON Mullaosakeste ümberpaigutamine tuule toimel. Tuuleerosiooni intensiivsuse ja ulatuse määravad põhiliselt ära tuule kiirus, mulla omadused ja maaharimisalane sesinud. Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused: Liigne loomade karjatamine- loomad kurnavad mullaosakesed ära, muutes need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, ...
150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem. Peale istutamist tuleb taimi kasta ja paigaldada katteloor. Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel kahjurite ja haiguste tõrjes. Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil.
Avamaale külvil tuleb jälgida, et muld oleks piisavalt soojenenud (kurk 12...13 oC) ja ei oleks öökülmaohtu. Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones: avamaal külvi ja istutusaja valik - külmakindlad (porgand) külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja koristatakse peale öökülmade saabumist, lõunapoolse kallakuga maad - soojenevad kiiremini, kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 oC. Mulla temperatuuri tõstmiseks multšimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine (katteloor). vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse sortide valik 5) vesi Vesi on kõikide organite peamine koostisosa. Köögiviljad sisaldavad 65...96% vett. Vesi on tähtis ka mitmete taimes toimuvate füsioloogiliste
63. Muldade haritavus • Kergelt haritavad – kivivabad liiv ja saviliivmullad tasastel aladel • Keskmiselt haritavad – keskmise lõimisega kivivabad või nõrgalt kivised mullad tasastel või kohati kallaklikel aladel. • Raskelt haritavad – tugevasti kivised ja rähksed mullad ning tugevasti kallaklikud alad 64. Muldade degratsioon ja kaitse. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suunas. 65. Mullastikukaardid ja andmebaasid. Mullastikukaardid on enamuses mõõtkavas 1:10000
Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel LõunaEesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. LääneEesti ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee erosioon. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef.
väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Lääne-Eesti ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee-erosioon. Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist. Erosiooni saab vähendada kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50...100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef
annaabi.ee 
