katab pehme viltjas kiht. Kõikjal sagedane,paljudes kohtades väga arvukas. Kasvab elusate kuuskede alusel ja juurtel, viljakehad arenevad aga peamiselt kändudel ja lamatüvedel. Kõige kahjulikum kuuse patogeen Eestis. Kuusel põhjustab juurepess kasvupidurdust nagu männilgi, kuid erinevalt männist ka tüves kõrgele ulatuvat tsentraalset mädanikku. Pinnalähedase juurestiku tõttu lõpeb kuuse elu juurepessu nakkuse korral enamasti tuuleheitena. · Juurepruunik Phaeolus schweinitzii Pruunmädaniku tekitaja. Üheaastane. Üleilmse levikuga; lõunapoolkeral lehtpuudel, põhjapoolkeral okaspuudel. Meil leitud parkides vanade lehiste ja väga harva ka metsades mändide kändudel ning juurtel. Jalaga, suur v väga suur, kübar sagely korruseline v lühestunud, kergesti murduv, kuivalt kerge ja habras, murenev. Ülapind alguses ookerkollane, siis kollakaspruun ja lõpuks kohvpruun, matt. Serv kasvu ajal kollane, lõpuks terav
eri liikidena (männi- ja kuuse-juurepess). Nende poolt põhjustatud haiguse iseloom ja kulg on erinevad. Männi-juurepess kahjustab igas vanuses mändi, samuti kuuske, kaske, kadakat jt kodumaiseid puuliike. Kuuse-juurepess kahjustab peamiselt kuuske, aga ka noori mände ning lehist jt võõrpuuliike. Juurepessu kahjustus avaldub metsas tervikuna: puude grupiviisilise kuivamisena, eluspuude juurdekasvu märgatava vähenemisena, puidu kvaliteedi langusena, tuuleheitena ning järelkasvu ja loodusliku uuenduse haigestumisena eelmise metsapõlve kahjustuskolletes. Männil kahjustab juurepess ainult juuri, mädanik tüvesse tavaliselt ei levi. Haigestunud puud kuivavad. Kuusel võib juurepess esineda aastaid, kusjuures puu ei kuiva, kuigi pruun südamemädanik levib piki tüve juurekaelast ülespoole mitme meetri kõrguseni. Haigestunud kuusel muutub puit algul lillakashalliks, siis punakaspruuniks, valgete
annaabi.ee 
