36. Riigiõiguse olemus. Määrab kindlaks riigi toimimise, organite ülesehituse, käsitletakse inimõigusi ja vabadusi. 37. Põhiseadus. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28. Juunil 1992. Kõige tähtsam allikas. Kokku kirjutatud erinevatest seadustest. Väljendab kultuuri-, õigus- ja ajaloolist arengut. Võetakse vastu üljuhul rahvahääletusel. Muutumine parlamendi käes. Põhiseaduse preambul – sissejuhatus põhiseadusesse. Tutuvustatakse ajalugu ja eesmärke. 38. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu Vabariigi President Vabariigi Valitsus Riigikohus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Ajaloolise kujunemise järgi: - Inimõigused (üldõigused) ja poliitilised õigused (valimisõigus) - Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused (õigus tervisele, kaitsele, haridusele)
mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene
annaabi.ee 
