ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet. 6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.7 7 http://perekool.nupsu.ee/kategooria/lapsevanem/seks-lapsevanem/ Kokkuvõtte Arvan, et koolieelikuiga on väga tähtis periood inimese elus. Sellel perioodil laps väga palju õppib. Sellel perioodil areneb iseloom. Mida rohkem selles vanuses lapsel on tegevust seda paremini ta areneb. Selles vanuses õppib laps rääkima ja suhtlema inimestega. Väga tähtis , et
seavad üles erinevad inimesed, siis loeb just nende kogemus. Kui rääkida Sotimaa õigussüsteemi mõjudest Svaasimaal, Botswanas ja Lesothos, siis sai määravaks just juhuslikkus. 1966ndal aastal võeti vastu üliõpilasi Edinburgi Ülikooli nendest riikidest ja kui üliõpilased pöördusid tagasi kodumaale, said neist olulised õigusvaldkonna tegelased- kohtunikud, ministrid ja advokaadid. Praktika näitas, et kuna Sotiõigus oli neile kõige tuttavlikum, siis võeti malli just sealt- toimus soti õiguse retseptsioon ning tugevad mõjutused on säilinud tänaseni. Veelgi enam, näiteks Lõuna-Aafrikas on roomaõigus näidanud elavnemistendentsi. Kuigi paljud eitavad juhuslikkuse mõju on see siiksi mitmest kohast kinnitust leidnud. Nõustun selle väitega, kuna õiguse loomisel on väga oluline subjektiivne arvamus ja kogemus. Näiteks, 1977. aastal hakkas üht arsti- Dr. Chapman- huvitama, miks pole ,,Digest" tõlgitud inglise keelde
annaabi.ee 
