Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuttavlikku" - 11 õppematerjali

Viljandi pärimusmuusika festival
7
pptx

Viljandi pärimusmuusika festival

Alates 1999.a on festival pühendatud kellelegi või millelegi Näiteks 1999.a pühendati festival August Pulsti 110 sünnipäevale August Pulst oli maalikunstnik ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija 2017 aasta festival See saab olema juubeliaasta festivalile sest 25 aastat on täis saamas esimesest festivalist Näiteks selle aasta festival kannab pealkirja ,,Uut ja vana" Ehk sel aastal püütakse inimestele pakkuda midagi vana ja tuttavlikku aga ka uut ja huvitavat Muud huvitavat Kui 2012 tehti publiku rekord siis samal ajal jälgiti festivali netist nii Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias kui ka Kanadas Ando Kiviberg on festivali pealik ja Viljandi linnapea Festivalist on saanud 25 aasta jooksul Balti- ja Põhjamaade suurim muusikafestival 2008.a avati Viljandis Pärimusmuusika ait https://www.youtube.com/watch?v=6dEMmW9HJZ0 Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/ https://et

Muusika → Muusika
1 allalaadimist
Mehis Heinsaar
2
doc

Mehis Heinsaar

eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest

Kirjandus → Kirjandus
91 allalaadimist
A-Camus-Katk-raamatuanalüüs
2
odt

A. Camus „Katk“ raamatuanalüüs

ohvreid, kuid ta ei anna end surmale ilma kangelasliku võitluseta. Tulises sõjas katkuga jääb linn küll võitjaks, kuid autorgi jätab raamatu lõpulauseks kõlama, et võib-olla tuleb päev, mil katk inimeste õnnetuseks ja õpetuseks oma rotid üles äratab ja saadab nad surema mõnda õnnelikku linna. Mina muidugi ei jõua ära kiita Camus' sõnaosavust ja sõnalist väljendusrikkust. Kuigi "Katku" ei loeta Camus' absurditriloogiasse, oli sinna siiski tuttavlikku absurdi sisse põimitud, oli rõõm seda iga kord ära tunda. Ei soovita raamatut kuigi kärsitule lugejale, süzee areng pole kuigi kiire ning palju on jutustavat-kirjeldavat teksti vahepeal, millest tean, minnakse mõnikord süvenemata üle. Tsitaadid: 1) Igaüks meist kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas pole immuunne. Lk. 35 2.)Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga. Lk. 68

Kirjandus → Kirjandus
165 allalaadimist
Jaan Kross-Keisri hull-IMKATS
2
odt

Jaan Kross „Keisri hull“ IMKATS

Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette ­ isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna ­ Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming ­ Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist. John Frederick La Trobe ­ Võisiku uus mõisavalitseja. Peter Otto Zoege von Manteuffel ­ Kõige hilisem mõisavalitseja, nuhk. Kapten Snyder ­ ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima. Otto Wilhelm Masing- Eeva viiakse tema juurde õppima

Eesti keel → Eesti keel
69 allalaadimist
Väga põhjalik imkats  Keisri hull
4
docx

Väga põhjalik imkats "Keisri hull"

Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette ­ isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna ­ Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming ­ Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist. John Frederick La Trobe ­ Võisiku uus mõisavalitseja, pärast Lamingut. Peter Otto Zoege von Manteuffel ­ Kõige hilisem mõisavalitseja ning kõige otsekohesem nuhk. Kapten Snyder ­ ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima

Kirjandus → Kirjandus
217 allalaadimist
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Erilist tähelepanu väärib ka Liivi loodusluule, ta otsekui elas loodusega ühte, väljendas melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks ilmselt sügis, mille mitmepalgelisus lubab kujunditega mängida ja annab võimaluse luua värvikaid ning huvitavaid tekste. Tema luuletused sügisest võibki tinglikult jagada kaheks, need, kus ta loob sügisest pildi kui millestki säravast. Aga üle oru, sääl kus põllupind,

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Johan Huizinga-Keskaja sügis
7
docx

Johan Huizinga "Keskaja sügis"

Pühakute austamine oli kaotanud oma juured kujuandmatuses ja öeldamatuses, sellel kui demoloogilises mõttevallas olid need juured veel kohutavalt tugevad. Ja kui vastureformatsioon püüab pühakute austamist puhtamaks teha, peab ta rangema distsipliini aednikunoaga kärpima rahva fantaasia liiga uhkeid vohandeid. (187) Lõunamaalase ei võta vastuolu nii raskelt, tunnevad vähem tungi järeldustes lõpuni minna, suudavad kergemini ühendada igapäevase elu tuttavlikku pilkavat hoiakut õnnistatud silmapilgu kõrge eksalatsiooniga. (188) Pühaduse ideaali, peaaegu võiks öelda: pühaduse romantismi ei panustanud 15. Saj veel midagi, mis annaks teatust uuest ajast. Isegi mitte renessanss ei muutnud pühaduse ideaali. Kultuuri uutele radadele suunavatest suurtest vooludest kõrval jääb pühakuideaal nii enne kui pärast suuri kriisi just selleks, mis ta alati oli. Pühak on ajatu nagu müstik. (194) Kirg puhtaima neitsilikkuse vastu kirikul. ...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte
8
doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Nii liigub ta kaua, enne kui märkab eemalt paistmas valguskiirt. See tuleb ühest võtmeaugust. Jutustaja jõuab selleni, leiab lukuaugu kohal ukselingi ja avab ukse. Uks avaneb vannituppa ja Jutustaja leiab end sarnaselt maaliga vannitoa uksel jälgimas noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja noormeest

Kirjandus → Kirjandus
776 allalaadimist
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte ja lühike analüüs
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Nii liigub ta kaua, enne kui märkab eemalt paistmas valguskiirt. See tuleb ühest võtmeaugust. Jutustaja jõuab selleni, leiab lukuaugu kohal ukselingi ja avab ukse. Uks avaneb vannituppa ja Jutustaja leiab end sarnaselt maaliga vannitoa uksel jälgimas noormeest, kes ajab habet. Noormees ei lase ennast häirida. Ta lõpetab oma tegevuse ja palub Jutustajal enesele käterätt ulatada. Poiss suhtleb Jutustajaga justkui nad tunneks teineteist. Midagi tuttavlikku on selles noormehes. Ta palub Jutustajale endale kellaaega öelda, kuid vannitoas valitseva udu tõttu on Jutustaja käekell nii udune, et seda on võimatu näha. Noormes räägib, et ta peab teatrietendusele jõudma ja seejärel laulatusele. Jutustajale jääb selgusetuks, keda laulatatakse. Kas noormees ongi Allan, kellest enne juttu oli ja kas ta abiellub Bellaga? Niiviisi ekslikult, hakkabki Jutustaja

Eesti keel → Eesti keel
87 allalaadimist
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

Intervjuude käigus selgus, et ,,Hõbevalge" ei ole hea märksõna lastega peredele suunatud teemapargile, kuna selle kontseptsioon on kitsas ja sihtgrupile liialt kauge. Põhiline märksõna peaks olema selge, arusaadav ja looma inimeses seose millegagi, mis tundub meeldiv ja kasulik. Intervjuud kinnitasid Neil Carri poolt välja öeldud asjaolu, et koolieelikute soovid ja vajadused teemapargis ei erine suuresti tavapärasest keskkonnast. Koolieelikutele tuleb jätta võimalus kogeda tuttavlikku. Kooliealiste laste puhul tuleb suuremat rõhku pöörata uudsetele kogemustele. Lapsed soovivad kogemusi omandada tegutsedes, enda eale 55 sobivas vormis. Lastele suunatud teemapargis peaks saama kindlasti ronida ja veega mängida. Ankeetküsitluses väljapakutud tegevustest pakkusid lapsevanematele enim huvi seiklusraja läbimine ja vanaaegsete töömeetodite proovimine. Nendest tegevustest võib

Turism → Turism
10 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Punane värv valiti aeda täiustama punakat killustikku jalgteel. Kõik kujunduselemendid aias on väga hästi paigutatud ja kujundatud. "on öeldud, et kujundus pole mitte materjalide poolest iseloomulik, vaid pigem vormide suhte poolest ruumi..." Mõne aja pärast kuklid komposteeriti. Seega siis üks iseloomulik omadus postmodernistlikust maastikukujundusest: kasutatakse tavalisi materjale ebatavalisel viisil, liidetakse tuttavlikku võõraga. See tehnika annab loovaid ja meeldejäävaid kujundusi. 1970.-80.-ndatel koos postmodernismi kasvuga muutus paljude kujundajate suhtumine sümbolistliku esteetika suunas ja ka sotsiaalse tegevuse soodustamise suunas. Nn arhitektuuriline sümbolism. Koostanud: 178 Kadi Karro

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun