Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument
Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju anda. Ma sain oma kättemaksu
Sakslased ründasid Eestit süstemaatiliselt. Nende plaan oligi kurnata Eestit süstemaatiliste rüüsteretkedega. Esti sõjameestel oli raske tungida läbi ristisõdijate rauast ja rõngassärkidest koosnevast rüüst. Eestlased kasutasid nende turviste raskust enda kasuks ära, muulitades neid näiteks soodesse, mida vaenlased ei tundnud. Nii uppusidki saksa sõjamehed lihtsalt oma raske rüüga sohu ära. Ristisõdijatel oli ka keeruline taanduda, sest niivõrd raske turvisega oli peaaegu võimatu joosta. Ma arvan, et eestlastel õnnestus ka seda enda kasuks ära kasutada. Eestlasi karistati näiteks selle eest, kui ta oli ristiusu võtnud vastu vaenlase poolt. Näiteks sakslased karistasid neid, kes võtsid usu vastu taanlastelt ja vastupidi. Inimesi rititi ka ümber. Vahel võis juhtuda nii, et mõnda inimest ristiti mitu korda ümber. Eestis sai kõige rohkem kannatada mandri- Eesti, sest seal leidis aset enamus sõjast
Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument
annaabi.ee 
