Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ...
Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks sisepõlemismootor, mõnedel autodel ka elektrimootor. Toodetakse ka sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooni mida nimetatakse hübriidautoks. Klassikaliselt paikneb mootor auto esiosas. Tavaliseim on kolbmootor. Mootoreid on kahte liiki: ottomootor ja diiselmootor. Ottomootori kasutegur on 30%-37%. Mootori eelised on ta vaiksus ja kergus. Diiselmootori kasutegur on 35%- 45%. Mootori eelised on ta ökonoomsus ja pikem kasutusiga
· tehnohoolde perioodsust; · töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaaziseadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga; TURVASEADISED KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 0,5 0,5 0 1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste ülesandest, ehitusest, tööpõhimõttest, tehnohooldest, diagnoosimisest ja nende käsitlemisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Elektrotehnika aluste ja elektriseadmete moodulite läbimine. 3. Õppesisu 3.1. AKTIIVSETE- JA PASSIIVSETE SÜSTEEMIDE JAGUNEMINE. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused. 3.2. TURVAPADJAD JA KARDINAD
annaabi.ee 
