Sotsiaalpoliitika
hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid
oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits).
Arukat sotsiaalpoliitikat on vaja ka Eesti majandusele. Selle jätkusuutlikku arengut
ohustavad asotsiaalide karjad; getod Tallinna sees ja ümber; riigi asemel mängureegleid
kehtestav ning makse koguv maffia; varavastaste kuritegude suur arv ja eelnevast
tulenevad kõrged turvamiskulud. Meil on miljoni elaniku kohta politseinikke ja
turvamehi rohkem kui arenenud riikides. Ja tulevikus võib neid veel rohkem vaja minna.
See kõik läheb aga tootmiskuludesse ja alandab ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti
suurim majanduslik oht on asjaolu, et "kaotajate" lapsed jätavad üha enam kooli pooleli.
Igal aastal suureneb põhihariduseta noorte arv umbes tuhande võrra. Vaesus taastoodab
vaesust. Selline areng on riigile ohtlik ja äärmiselt kulukas. Sellele - suure tõenäosusega