Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud, kuid Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud oma kavast saata taikonaut – Hiina astronaut – millalgi vahemikus 2025-2030 Kuule. Reise teistele planeetidele ei ole seni toimunud ei nende kulukuse ega kestuse pärast – reis Marsile kestaks lühikese stsenaariumi puhul, kus Maa ja Mars on üksteisele kõige
tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Vaenlaste nimekiri on pikem noortel, veel pehmete okastega siilidel. Nemad langevad tihti rebaste, nugiste ja mitmesuguste röövlindude ohvriks. Palju siile hukkub maanteedel autorataste all või sureb talvel nälga. Esimesel eluaastal on surevus väga kõrge: 60--70%. Turvalisemateks elupaikadeks on pargid ja aiad, kus tihti puuduvad siilide looduslikud vaenlased. Parkide liigne korrastamine on oht - kui kaovad prahihunnikud, tihedad põõsad ja lauavirnad ning hooned liigselt üles putitatakse, kaovad ka siilile sobivad praod ja õõnsused hoonete all ning sissepääsud kuuridesse jm kõrvalhoonetesse, kus osa siile talvitub. Samuti ohustab siili kulu ja prahihunnikute põletamine. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Seega
annaabi.ee 
