tekivad konfliktid allüksuste ja terve organisatsiooni eesmärkide vahel. Eelkõige finantssüsteemis. üldine juhtide produtseerimine. 3) JAOTUS TERRITORIAALSE ASPEKT ALUSEL Territoriaalne aspekt seotud kohalike omavalitsustega. Väga keerulised organisatsioonid peavad kujundama end maatriks organisatsiooniks. Põhiprobleemiks sellistes organisatsioonides on alluvus. Funktsioon Varustusosakond Planeerimisosakond Personaliosakond Turustusosakond EESMÄRK osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond osakond VÕIMU JA AUTORITEEDI SUHETE TÜÜBID On olemas 3 alluvus tüüpi: 1) Liinihierarhia Koordinatsioon liigub ülevalt alla, klassikaline bürokraatlik juhtimismehhanism.
Infot võivad anda tarbijad, spetsialistid, eksperdid, vahendajad. Esmane info on vajalik, kui teisesest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks. Teisene info on olemasolev informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See ei ole kellegil varem kogutud, töödeldud, avaldatud ning on kättesaadav paljudele. Teisene info jaguneb sisene ja väline info. Ettevõttesisesed allikad: finantsallikad, turustusosakond, teenindusosakond, tootmisosakond. Ettevõttevälised allikad: tarnijad, vahendajad, konkurendid, tarbijad, info-ja nõustamisfirmad. 7. Algandmete kogumise meetodid Küsitlus(otsene intervjuu, postiküsitlus, telefoniküsitlus), vaatlus, eksperiment 8. Turundusmeetmestik J. McCarthy 4 P mudel : 1. Toode 2. Hind 3. Turustus 4. Toetus 9. Toote määratus, olemus ja tasandid Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi ja soove. Tooted võivad
tõstmisel peamiseks teguriks Väheneb lühiajaliste suhete osatähtsus paljude tarnijatega ja suureneb pikaajaliste suhete osatähtsus väheste tarnijatega Klientide logistilise teenindamise süsteem Logistikatoimingute tõhustamiseks tuleb tellimuste täitmist juhtida tsentralisee-ritult. Ettevõtte logistikajuhid peavad vastutama klientide teenindamise eest. Tarbijatega tegelevad ettevõttes müügi, -turundus- ja turustusosakond. Müügi –ja logistikapersonali koostöö eesmärgiks on tuua logistikud lähemale klientidele. Mida rohkem tegelevad logistikud klientidega, seda enam kaob eraldatus ja personali jaotamine töötajaiks, kes tegelevad klientidega ning töötajaiks, kes organiseerivad tellimuse täitmist. Klienditeeninduse programmi väljatöötamisel on vajalik välja selgitada, mis on klientidele kõige olulisem. 15
See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde. Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. BÜROKRAATIA NEGATIIVSED JOONED 1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL. Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides. 2
Ohutu liiklemise kabinet 10,2 30,6 Valveteenistuse ja laopersonali ruum 10,2 30,6 Sidesõlm 10,2 30,6 Meistri ruum 10,2 30,6 5 Peamehaaniku ja -energeetiku ruum 10,2 30,6 Garaazijuhataja ja kolonniülema 10,2 30,6 ruum Varustus-turustusosakond 21 63 Kaadriosakond 21 63 Koridor 147 441 Konverentsisaal 71 213 Ringide ruum 17 51 Ventilatsioonikamber 36 108 Raamatupidamise osakond 36 108 Plaaniosakond 36 108 Vastuvõturuum 17 51 Peainseneri kabinet 36,5 109,5 WC 21 63
[ CITATION Kul l 1061 ] Seoses ettevõtte restruktureerimise ja ühinemisega, laienemisega rahvusvahelistele turgudele, tegevuskeskkonna muutustega on suurenenud kuluarvestuse tähtsus juhtimisarvestuse jaoks. Kulujuhtimissüsteem on kulu- ja juhtimisarvestuse, reguleerimise ja aruandluse süsteem, mille abil pidevalt identifitseeritakse ning jälgitakse ettevõtte toimimist ning teavitatakse juhte õigel ajal. Turustusosakond kasutab kuluinfot konkurentsivõimeliste hindade ja müügistrateegia kindlaksmääramiseks, uurimus ja arendusosakond analüüsib kuluinfot tootmis- ja konstrueerimisotsuste tarvis jne. (Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607) Ettevõtlus taandub rahavoogudele ja sellele, kui palju suudetakse päeva lõpuks raha teenida. Sellepärast on otstarbekas läbi viia omahinna analüüs ja uuring selles osas, kui palju kliendid on valmis pakutava toote eest maksma või kui palju nad
See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde. Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants- majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 11. Durkheimi solidaarsuse käsitlus (mehaanilise ja orgaanilise solidaarsuse erinevus). 12
kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde. Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 16. Bürokraatia negatiivsed jooned 1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL.
See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde. Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 4. Bürokraatia negatiivsed jooned 1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL. Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides
See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim organiseeritute üle. 3. Bürokraatliku võimu aluseks on piiratud pääs informatsiooni juurde. Töötaja saab teavet toimuva kohta ainult niipalju, kui on vajalik tema otsese töö tegemiseks. Võimalus otsustada koondub seetõttu ülemuste ja nende allüksuste kätte, kellel on oma tööga seoses rohkem teavet ettevõtte kui terviku seisundi kohta - finants-majandusosakond, turustusosakond, tehnilise teenindamise osakond jt. 4. Võimukandjad ei rakenda bürokraatlikus organisatsioonis sanktsioone isiklikult enda nimel, vaid viidates eeskirjade, normide, reeglite rikkumisele. Lubades vahel erandkorras normidest üle astuda (hilineda, puududa jm.), soodustab ülemus hea psühholoogilise kliima tekkimist, pingete vähenemist kollektiivis. 16. Bürokraatia neg jooned 1. VÕIMETUS TOIMIDA TAVATUTEL JUHTUDEL. Bürokraatia toimib hästi stabiilse keskkonna tüüpsituatsioonides. 2
ettevõtte sisestest ja välistest allikatest. Vahel võib see olla probleemi lahendamiseks piisav. Eriuurimus seisneb süstemaatilises andmete kogumises spetsiifilise probleemi kohta (primaarsed andmed). Andmete töötlemine ja analüüs, oluliste seoste väljatoomine. Järelduste ja soovituste väljatöötamine. Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turustusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisettevõtted, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne. 49. Sihtturud, turu segmenteerimine.
See on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning tehtud paljudele kätte saadavaks. Teisese info puhul pole vaja ligi pääseda nähtustele ega küsitletavatele. Kõige selle tõttu saavad teisest infot ka väiksemad ettevõtted. Teisene info jaguneb ettevõtte siseseks infoks ja ettevõtte väliseks infoks. Ettevõttesisesed allikad: · finantsosakond (bilanss, käive, tulud, kulud); · tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud, vabad võimsused); · turustusosakond (ostjate ja konkurentide reageeringud); · teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Ettevõttevälised allikad: · tarnijad ja vahendajad; · konkurendid (toodete analüüs, publikatsioonid nende kohta, vaatlused); · tarbijad; · info- ja nõustamisfirmad. 4.3. Turundusuuringute jagunemine a) Turundusmeetmetega seotud uuringud: · toote uuringud; · hinna uuringud; · turustuskanalite uuringud; · reklaami uuringud. b) Turuga seotud uuringud:
seos kulude jaotusaluse ja kulude vahel on ühesugune või sarnane. Millist jaotusalust kasutada iga kulukogumi puhul? Mõned näited kulukogumite ja võimalike jaotusaluste kohta: Kulukogum Võimalikud jaotusalused Tippjuhtkonna töötasud Müük, kasutatavad varad, tegevuskasum finantsosakond Müük, kasutatavad varad, eeldatav kasutusaeg Juriidiline osakond Eeldatav kasutusaeg, müük, kasutatavate varade hulk Turustusosakond Müük, müügimeeste arv Personali osakond Töötajate arv, töötasu summa, uute töötajate arv 21 Millist jaotusalust kasutada omakorda tootmisosakonnas jagades kaudsete kulude jagamisel seal toodetavatele toodetele? Näiteks kas toodetud tükkide arvule, otsetööjõukulu kroonile (eurole), töötunnile, masintunnile. Kulukogumite määratlemine
Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv). Kulukohtade kujundamisel tuleb silmas pidada, et neid ei määratletaks liiga üldiselt. Näiteks määratletakse kulukohana territoriaalne osakond, kuid osakonnas toodetakse mitut erinevat toodet. Seega tuleks kulukohana vaadelda mitte kogu osakonda, vaid näiteks konkreetset farmi. 4
3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine). 4. Andmete töötlus ja analüüs. 5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine. Info allikad: Teisene info Firma sisene Firma väline Esmane info: Küsitlus Vaatlus Eksperiment Siseinfo allikad: ettevõtte aruandluse andmed (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud), turustusosakond, sh eriti müügipersonal (ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahuolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisfirmad, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne.
tooraine ladu, vastuvõtuosakond (piimatööstuses), püügilaevastik (kalatööstuses) jt); tootmise ettevalmistuse kohad (konstrueerimisosakond, ettevalmistusosakond jt); tootmisprotsessi kohad (tootmisprotsessi etapid (seadmed), operatsioonid, montaaž, värvimine, pakendus jt); abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaoskond, mehaanikajaoskond jt); turustuse kulukohad (ekspeditsiooniosakond, turustusosakond, reklaamiosakond jt); üldhalduse kulukohad (raamatupidamine, personaliosakond, juhtkond); muud üldised kulukohad ( söökla, ehitus-remondijaoskond, arhiiv). Kulukohti võib kujundada ka lähtudes (2) vastutusvaldkondadest. Sellisel juhul on aluseks kulude kontrolli toimumise koht. 22 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Samuti võib kulukohti kujundada lähtudes (3) ruumilisest aspektist. Kuid siin valitseb
infovajaduse selgitamine (ohud - infot küsitakse igaks juhuks või unustatakse midagi olulist küsida; efektiivsuse nõue - tulu olgu suurem kui kulu); vajalike andmete hankimine sise- ja välisallikatest ning spetsiaalsete uuringute abil; andmete töötlus ja analüüs; info toimetamine juhini, õigel ajal ja sobivas vormis. Siseinfo allikateks on: ettevõtte aruandlus (bilanss, käive, tulud, kulud), tootmisosakond (tootmismahud, laoseisud, vabad võimsused), turustusosakond (ostjate ja konkurentide reageeringud) ning teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Välisinfo allikateks on: hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated) ning info- ja nõustamisettevõtted (turu-uuringud, arenguprognoosid). Põhilised uurimisvaldkonnad on: turupotentsiaal; turuosa analüüs; turu omadused; käibe
Subprodukt- ja veretoodete osakond Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh · Liimi ja zelatiini tootmise tsehh · Abitsehhid: - remonttöökoda - katlamaja - kompressoritsehh - elektrialajaam - pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus) · Abiteenistused - transportosakond - turustusosakond - varustusosakond - veterinaarkontrolli osakond (labor) Lihakombinaatide projekteerimisel ja ehitamisel kasutati kaht viisi: · vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused
Osakonna põhiülesanne on müüa kogu riigimetsast raiutud ümarmaterjal (saepalgid, paberipuit ja küttepuit) ja muud puidulised materjalid (raidmed ja hakkpuit) võimalikult headel tingimustel. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt neile määratud sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega. Osakond tegutseb kogu RMK ulatuses ja turustab kõikides regioonides toodetud puitu. Turustusosakond korraldab puidumüüki kooskõlas valitsuse määrusega. RMK klientideks on Eestis ja väljaspool riiki asuvad ettevõtjad, kellel on õigus esitada pakkumusi puidu ostuks. Müügilepingud sõlmitakse klientidega, kelle pakkumused osutuvad kõige edukamaks. Puidumõõtmistalitust juhib juhataja, kes koordineerib nelja puidukontrollmõõtja tööd. Talituse põhiülesanne on korraldada pidev ja korrapärane müüdava metsamaterjali ja muude puiduliste metsasaaduste mõõtmine
tootegrupid jm. ) kasutavad. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); 103 · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv). Kulukohtade kujundamisel tuleb silmas pidada, et neid ei määratletaks liiga üldiselt. Näiteks määratletakse kulukohana territoriaalne osakond, kuid osakonnas toodetakse mitut erinevat toodet
nide täitmine, vaid see, kuidas juhtida paremini tellimuste täitmise protsessi. Logistilise teenin- damise integreeritud süsteem võimaldab koordineerida ostude, tootmise ja jaotuse planeerimist. „Tarbijate töötlemisega” tegelevad ettevõttes müügi-, turundus- ja turustusosakond. Kuna need teenistused on klientidele ja tarbijatele kõige lähemal, saavad nad kõige paremini kontrol- lida tellimuste täitmist ja klienditeeninduse kvaliteeti. Logistikaosakond organiseerib tellimuste täitmist ja lahendab klienditeenindusega seotud küsimusi. Klientide teenindamine on olulisemaid
annaabi.ee 
