variatsioonikordajast selgus, et näitajad jaotusid oluliselt ebasümmeetriliselt. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtted on väga erineva suurusega ja sellest tulenevalt on ka piima tootmine erinev. Seega vajasid enamjaolt kõik näitajad korrigeerimist. Kui algselt oli ettevõtteid 459, siis hilisema korrigeerimise tulemusena jäi neid 299. Andmete korrigeerimisel eemaldati ettevõtted, kes küll tootsid piima, kuid ei müünud seda. Ilmselt võisid põhjusteks olla nt. ebasoodsad turusituatsioonid või toodetigi piima vaid oma ja naabrite tarbeks. Arvestades seda, et antud mudel peaks olema võimalikult lihtne, aga samas ka võimalikult täpne ning et seal oleks vaid kõige olulisemad muutujad, tekib vajadus alguses valitud näitajate seas teha uus valik. Valiku aluseks on nõrkade ja väga väikest mõju avaldavate muutujate eemaldamine. Selliste muutujate leidmiseks tehakse korrelatsioonianalüüs, mis oma olemuselt on nähtuste vaheliste seoste statistilise analüüsi meetod
Töö organiseerimise protsess, ürituste organiseerimine, oli keeruline, kuid huvitav, nägin kui oluline on stabiilsus ettevõttes, omavahelised suhted, probleemide asjalik lahendamine, töökogemused, klientide soovide 100% täitmine, tagasiside saamine, toodete kvaliteet, loogiline töö organiseerimine. Sain täieliku ülevaate ettevõtte kujunemisest 18 aasta jooksul, probleemidest, nende lahendamisest ja ka õnnestumistest. Selle pika aja jooksul on olnud näha, kuidas turusituatsioonid on ettevõtet kujundanud ja tööprotsessi arendanud.
ladu 4 1 NÄIDE 8.2. Maatriksesituse kasutamine turu analüüsil Firmad A ja B kauplevad turul konkureerivate kaupadega. Firma A pakub kaupa A1, A2 ja A3, firma B kaupu B1, B2 ja B3. Firma A haarab kaubaga A1 50% turust juhul, kui B müüb kaupa B1. Kui aga B müüb kaupa B2, saab firma A hõivata kaubaga A1 60% turust. Kõikvõimalikud turusituatsioonid on kirjeldatavad alljärgneva tabeli abil: B1 B2 B3 A1 0,5 0,6 0,8 A2 0,8 0,5 0,6 A3 0,7 0,7 0,8 Maatriks on numbrite tabel, mis koosneb ridadest ja veergudest.