Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"turuplatsiks" - 7 õppematerjali

Rooma kunst
1
doc

Rooma kunst

Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algselt sõjaväe telkimisplats, mis hiljem kujunes infopunktiks, turuplatsiks. Tekkis kahe peatee ristumiskohta ning sinna pääses ühest suure kaaravaga väravast. Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keisririigi aeg oli Rooma ehituskunsti ja kultuuri õitseaeg. Colosseum oli nelja korruseline, pealt lahtine ja kaheksakümne sissepääsuga ehitis, mida sai katta päikesepurjedega. Igal korrusel olid erinevad sambad. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat ning oli algselt gladiaatorite võitluspaik. Pealtvaatajad paigutati

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
76 allalaadimist
Euroopa kultuuripärand
2
doc

Euroopa kultuuripärand

parimast, mida erinevad Euroopa kultuurid esindavad. See võib ka olla postmodernne universaalne kultuur, mis järk-järgult lämmatab ja surub välja Euroopa algupärase mitmekesisuse. Mina isiklikult eelistan esimest varianti. Ma tahan, et Euroopa Liit edendaks kultuurilist mitmekesisust, mis rikastab rahvaid ja võimaldab neil üksteiselt õppida. Globaliseeruv maailm globaliseerib meie elulaadi ja tööviise. Rahvusvahelised ettevõtted on muutnud meie linnad üleüldiseks turuplatsiks, nii et vahetevahel on raske aru saada, kas viibime Pariisis või Prahas. Mis minusse puutub, siis arvan, et nüüd meil on sellest juba küllalt. Käesolevas raportis kinnitatakse taas kultuuri kohta Euroopa rajamisel ning vajadust seda kaitsta ja selle mitmekesisust edendada. Tasuta muuseumide ja galeriide külastamise võimalus on löönud ­ Sotimaal ja Ühendkuningriigis kindlasti ­ rekordeid kultuuriasutuste külastatavuses. Seetõttu on

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Referaat Ateena Akropol
10
doc

Referaat Ateena Akropol

Riigikassa asus Ateenas ning neil olid selletõttu suured võimalused üles ehitada selline rikkalik,võimas ja mahukas Akropol.See loodi 5. sajandil e.m.a. Akropol on pronksiajast alates olnud kreeklastele tähtis ja vajalik koht. Alguses asus seal Mycenaen'i kindlus.Viimastena elasid selles kindluses Ateena türannid kes kasutasid seda baasina. See oli umbes 6.sajandil e.m.a. Mõne aja pärast muutus see tavaliseks turuplatsiks, kuid see ei kestnud kaua. Klassikalisel ajastul kujunes Akropolist jumalik kodu. Hiljem olid ateenlased sunnitud Akropoli pärslastele andma.Pärslased panid Akropoli põlema ning hävitasid selle peaaegu ära. Alles 5. sajandil e.m.a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees Perikles. Periklesel oli hea maitse ja suhteliselt lai silmaring. Ta tahtis Ateenat arendada ning

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
Gooti kunst
7
doc

Gooti kunst

siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned ­ raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus ­ see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
54 allalaadimist
Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur
13
doc

Gooti stiilis arhitektuur ja skulptuur

siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned ­ raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus ­ see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn. vahvärkhooneid, kus

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

tuntud kindluslossid muutusi suuremaks, rohkem liigendatuks, täiustusid kaitsesüsteemid. Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned ­ raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus ­ see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Gildi- ja tsunftihoonete välisfassaadid sarnanesid elumajade omadega, olid aga suuremad ja imposantsemad. Siseruumide hulka kuulus kindlasti ka võlvitud laega saal. Gooti pärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda, hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
472 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

kanalitesüsteemi. Kaubanduskontaktide mõju idamaadest lõi keeruka kaupmeesteklassi ning ebatavalise ja eksootilise hiilgusega linna. Piazza San Marco - Püha Markuse plats ­ (vt joonist) sai oma nime Veneetsia püha patrooni järgi. See arenes lihtsast ja suhteliselt väikesest algupärase basiilikahoovist selleks, mis ta on tänapäeval - suureks rahvafoorumiks e turuplatsiks. Kaks L-kujulise ruumi haara ühendavad väljendusrikka ja vabalt seisva kellatorni ning kasutavad seda kui unikaalset tugipunkti, keereldes pea-piazza ühest ühikust, mis asub bütsantsistiilis basiilika ees, teise - piazzetta'sse, mis viib Suure kanalini. Sellel kaunilt struktureeritud ja nägusate detailidega

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun