hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmisteguritestlähtuvalt aasta jooksul kas riigis või välismaal IAI - riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides
- Majandustegevustest saadud tulud (riigiettevõtted) Sotsiaalkindlustus · NP=BP ((BP-2250)-21%, -2,8%) +2250 · Miinimumpalk 4350 EEK (palk peab katma inimese elatuskulud) · Töötuabiraha 1000 EEK · Toimetulekutoetus (1000 EEK pere esimesele liikmele, 800 EEK igale järgnevale) Makromajanduse põhinäitajad · Mikroökonoomika uurib individuaalsete otsustusüksuste (kodumajapidamised, üksikfirmas) käitumist turukeskkonnas (majanduslikku käitumist). Turumajandus ei paku üksiktootjale turvalisust, loob aga tingimused eneseteostuseks · Makroökonoomika uurib rahvamajandust tervikuna võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi Makroökonoomika muutus iseseisvaks teaduseks XX sajandul 30ndail, kui J.M Keynes analüüsis majandusnähtusi lähtudes rahvamajandusestkui terviklikust süsteemist. Keynes võitles tööpuudusega. Töötas kuni 60ndateni.
äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Oluline on ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas, töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas. Vastutustundlikkus on mõtteviis, mis sisse kirjutatud ettevõtte DNA-sse. See määrab ära selle, kuidas suuri strateegilisi või väikesi igapäevaseid otsuseid vastu võetakse ja kuidas igas oma otsuses ning kogu tegevuses arvestatakse laiema mõjuga. Siinkohal ei ole niivõrd oluline küsimus ,,mida ettevõte teeb", vaid ,,kuidas teeb". See hõlmab ettevõtte kõiki funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni
valitsuskuludele. Selle alla kuuluvad kultused haridusele, riigikaitsele, teedeehitus, ministeeriumite halduskulud. (Eesti läheb 1,4% SKT-st kaitsekuludeks, 5,1% haridusele, 6,8% tervishoiule; Iisraelis 8,9% kaitsele, 7,7% haridusele, 6% tervishoiule; USA 3% kaitsekuludele, 5% haridusele, 5,7 % tervishoiule.) MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA Majanduses esitatakse kahte käsitlusviisi- mikroökonoomilist ja makroökonoomilist. Mikroökonoomika uurib kodumajapidamiste, üksikettevõtete käitumist turukeskkonnas, sest tegelikult nad üksinda turul toimida ei saa, igal pool on vaja koostööd teiste ettevõtjatega. Makroökonoomika muutus iseseisvaks teadusharuks 1930.ndatel. Üks selle loojaid on J. M. Keynes, kes analüüsis majandusnähtusi, lähtudes rahvamajanduse kui terviklikust süsteemist. See tähendab, et kui mikromajanduses käib nähtuste uurimine ettevõtte tasandil, siis makromajanduses uuritakse kogu rahva tasandil. See
annaabi.ee 
