vähe, sest see avaldab raha pakkumisele väga tugevat mõju. · Kohustusliku reservi teine funktsioon on pangasüsteemi likviidsuse tagamine. Näiteks kommertspank satub liiga hoogu laenamisel ja ei suuda seetõttu hoiustajatele raha õigeaegselt tagastada. Keskpanga loal on sellisel juhul võimalik saada abi kohustuslikust reservis. · Kohustusliku reservi kolmas funktsioon on maksustamise funktsioon. Keskpank ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist tunduvalt madalam. Nii võib kohustuslikku reservi käsitleda kui kommertspankadelt võetavat lisamaksu. 52. Heidutatud töötajad Töötuse loomulikuks määraks nimetatakse töötuse minimaalset taset, mis esineb majanduses siirde- ja struktuurse töötuse eksisteerimise tõttu. Majandusteadlaste hinnangud töötuse loomulikule määrale on erinevad, samuti erinevad nad riigiti. Parimates tingimustes võib see määr ulatuda 5-6%ni
garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest kaetakse keskpanga operatsioonikukudest (suurbritannia, saksa liidupank). Keskpanka kasutab reservimäära muutmise kõrval raha pakkumise juhtimiselt ka diskontomäära- see on intressimäär millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Mida madalam on
kommete vastaseks ka lõbumajade üürilepinguid) ning selle mõiste konkretiseerimine jääb kohtupraktika ülesandeks. Heade kommete tähendus sõltub riigist, antud õiguskorras, eelkõige põhiseaduses kehtivatest väärtusmastaapidest. Saksamaal loetakse heade kommete vastaseks tehinguks ka liigkasuvõtmist, st juhtumeid, kus poolte soorituse suhe on silmatorkavalt ebaproportsionaalne (näitek s laenuandmine turuintressist oluliselt kõrgema intressiga) . Eestis tuleb sellisel juhul erinormina kohaldada eelkõige TSÜS! raskete asjaolude ärakasutamine, millest tulenevalt ei ole tehing mitte tühine, vaid ainult vaidlustatav. Seadusevastasus. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui see on antud sätte eesmärgiks. Selline eesmärk on kindlasti olemas juhul, kui seadus sätestab, et teatud
Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi) ningn selleks, et tagada pankade likviidsus, rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsete varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn. maksustamise funktsioon. Kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevalt intresside vahet käsitleda kui keskpangale makstavat tasu. Mõnede riikide keskpangad on seda funktsiooni nimetanud keskseks, sest sellest vahest kaetakse keskpanga operatsioonikulusid(Suurbritannia, Saksamaa). Keskpank kasutab reserimäära muutmise kõrval rahapakkumise juhtimiseks ka diskontomäära - see on intressimäär, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata
annaabi.ee 
