Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turnüür". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turnüür, seelik, tagumik, seeliku, kitsasRÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt
tume ja ühevärviline - kandiliste ninadega jalatsid - barrett 16. saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid - pealmine riie on lõigatud pikiribadeks
saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid. Seetõttu levis prantsusepärane mood Inglismaal alles pärast kuninganna surma. Moes oli lopsakate kehavormidega suur naine. Arvatakse, et selline mood oli tingitud viljakuseihalusest sõja ajal, mil palju mehi sai surma. Prantsusmaal kanti eraldi seelikut ja pihikut või seelikut ja kleiti. Need olid sageli tehtud ühest materjalist. Avar seelik oli kroogitud või volditud vööpaela külge ja oli tihti tagant veidi pikem. Üksteise peal kanti mitut seelikut. Et seelik oleks võimalikult kahar, kanti puusade ümber lopsakat puusapatja. Seeliku peal kanti puusadeni ulatuvat pihikut või maani ulatuvat kleiti. Mõlemad olid eest lahti käivad. Pihiku või kleidi eesääred olid kinnitatud eraldi detaili esitüki (rinnalapi) külge. Esitükk võis olla kinnitatud korseti külge või olla täiesti eraldi detail.
freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid.
ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis pooletoobiseid pedal pusher- pükse koos madalate kingadega, kõrvitsakujuliseks paisutatud seelikuid, mida kanti tavaliste kleitide peal, ning noortele daamidele olid mõeldud kaheosalised trikotaazkomplektid, mille juurde kuulusid pikem pärlikee ja uudne pikem liibuvam seelik. Audrey Hepburn (4. mai 1929 20. jaanuar 1993) Minimaalne elegants. Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse. Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal 60-ndad Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja.
Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17) 7Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html 8 Joonis 7. Tenniseriietus Joonis 8. Plisseeritud seelik Allikas: koos matliga 1920 http://edition.cnn.com/2013/06/06/s (http://glamourdaze.com/2013/1 port/tennis/suzanne-lenglen-french- 0/1920s-fashion-style-forecast- open-tennis/ (15.05.17) for-winter-1929.html (15.05.17) Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks
Ta asub vasakul. 4. MOOD 60.NENDATE ESIMESEL POOLEL 4.1 1960-1961. Domineeris sportlikrõivastus ja suureruuduga riietus.( mugav,soojapidav,kergesti kohandatav ilmale). Suure ruudulised rõivad ning villased, eelkõige olid moes mantlid..Moes oli nii laialõikeline mantel kui ka kehasse töödeldud mantelkostüüm. Kanti sest need oli varieeruvad garderoobis.Seelikutel oli sirge lõige,vöökoht volitud, tahetigi esile tuua vöökohta, pandi kas siis nahastvöö või õmmeldi seeliku materjalist kõva vöö,seelikul oli veel omapärane tasku kant ja moodsa asetusega nööbid.Noored kandsid sportlike seelikute ja pullooverite juurde värvilisi sukki. Sellel ajal domineerisid poolvarrikud ja erinevad kraed. Aksessuaare oli ka mitmeid näiteks kanti sõltuvalt seongust kübaravormi.Paljudel juhtudel õmmeldi peakatted mantliga samast materjalist.Kübar asetati pähe enamjaolt otse. Samuti kitsa ääre ja pehme kellukesekujuline kübar oli moes
Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H- siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk-kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega.
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on
Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puusa rõhutamine hakkas kaduma. Ka sel kümnendil jätkus armastus karusnahkade vastu. Karusnahaga kaunistati kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid ja aluspesu. Vaevalt olid naised vabaks saanud, kui kõige moodsamaks kerkis hobble skirt põlvede juurest kitsas seelik. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata. 1920-1930 Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab
tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega. 5 Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine. Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes
ka ületõstetud kraega nahkjakiga; teksad olid kitsamad kui kunagi varem ning väga populaarsed. Aluspesu. 1970ndatel puudus vajadus kanda rinnahoidjat, aga isegi kui figuur seda lubas kardeti sellest loobuda. Rudi Gernreich: no-bra rinnahoidja kavandaja- kaks paelaga ühendatud nailonkorvid. Vaimustusest vanade rõivaste ja Edwardi-aegse moe vastu hakati alussärki kandma pealisrõivana ning retropesu demonstreeriti nii sageli kui võimalik, vilksatamas koheva seeliku alt-ja nalja pärast kanti isegi puhvpükse-bloomereid. Retromoe juurde kuulus toestatum pesu ja tripihoidjad. Tehti ka elastsest puuvillast pesukomplekte. Õmblusteta aluspesu ja sukkpüksid mõjutasid oluliselt moodi, termotöötlusega Glossies-aluspesu ja selle imitatsioonid muutsid loomuliku figuuri ülimaks. Järsku tulid Õmblusteta aluspesu asemele õmblustega sukkpükste ja vanamoodsa seksika aluspesu võlu, sest need olid efektsemad. Bandeau-rinnahoidjad ha halter necks
sageli vaid häda sunnil. Tolle ajastu moed olid ülinaiselikud, erinedes eelneva kümnendi omadest vaid vabama joone ja graatsilisuse poolest ning rõivastiil oli uhke ja külluslik. Kogu glamuur oma uute vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega "läks" sõna otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust. Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail ning seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul. 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre. Keegi proua Gordon, peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895.aastal
Sobiv näovärv segada munaga ja katta sellega nägu. Pärast värvi kuivamist töödelda seda värnitsaga. Maha sai ainult munaga lahustades. Hea värv püsis kaua ja ei lahustunud vees. Ühesõnaga päris kõva keemia oli. Nagu meie poodides müüdud Värnitsa värvid. Brrr. Ilus oli kui otsaesine oli 1/3 näost. Kel vähem raseeris otsaesise paljamaks. Nina pikk ja kitsas, suu pisike ja korallpunane, rääkides paistab vaid 4-5 hammast, rüht sirge, paks ei tohi olla, liig peen ka mitte. Et pikkus oleks sobiv kanti puidust kombasid Veneetsias. Esimene versioon kontsakingadest siis.
kleidiserv.Vedik kadus ning siluett koosnes osadest-sirgest seelikust jua puusi rõhutavatest detailidest. Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide sokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming- hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik.Naised pidid üleöö õppima kõndima nagu geisad. Esimese maailmasõja algus pani moele punkti ja mõnda aega domineerisid mundrin ning utilitaarsed rõivad. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed-lihtsusest sai moe tuum.Paljusid spordirõivaid,nagu näiteks sviitereid ja seelikuid,hakati kandma iga päev.Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde,aga oli juba liiga hilja.Paistis , et enamik naisi tahtis olla aktiivsemad,nad eirasid vanu
Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa lühendas ta pärast põhjalikku kaalumist pahkkluuni . 1911. aasta moeuudiseks oli puusa kohal kottis, põlvest pahkluuni aga väga kitsas seelik ning põlvpüksid ehk külotid, mis mõlemad said publikult nii kiitust kui laitust. Poiret tõi välja ka veidi meheliku joonega tänavaseeliku, millele ta pani nimeks trotteur, mis tõlkes tähendab nii traavlit kui kõndiat. Poiret adus ka lõhnades peituvat potensiaali. 1910.aastal tõi ta turule parfüümi Roisine , hakates esimesena prantsuse disainerina looma lõhnu, mis peegeldusid disaineri isikut ja loomingut. Tänapäeval järgnevad seda meetidit kõik moe suurnimed.
Enamus saapaid olid kõrge kontsaga. Saapad said nimetused tolleaja kangelaste järgi: Wellington, Napoleon, Suvorov, Hessian, Blucher. Blucher stiilis saapad on disainitud Preisi armee feldmarssal Blucherile. Saapa ,,küljed" on õmmeldud esiosa peale. Esiosa on välja lõigatud koos keelega. Selline lõige oli kasutusel algselt kingadel, kuid Blucher oli esimene, kes selle võttis kasutusele saabaste juures. 19. sajandi jalatseid, nii kingi kui saapaid, iseloomustab kitsas ja pikk liist. Jalale anti elegantne ja väike väljanägemine, millega rõhutati nooblit päritolu. Mehed kandsid ballidel fraki juurde kergeid saapaid, mis mõjusid sõjaväelaslikult, kuid võimaldasid ka kiiremaid valsisamme. Saabaste kõrval kandis nooblim seltskond madalaid, pehme tallaga, vasika või lakknahast kingi, millel kaunistuseks lehv või pannal. Uut stiili propageeris Pariisi ja Londoni kõrgseltskonna dändi Gabriel D´Orsay, kandes
Moes olid ka õhukesed otsatukad, mis eraldati lahuga ülejäänud juustest. Otsatukki võis kanda siledana, kuid levinum oli siiski otsatuka kähardatud variant Soengust endast pea kaunistamisel jäi väheseks, soovitati kanda ka peaehteid. Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid õhtusoengu juurde. Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid. Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavärvi triibu ja blondid musta triibu. Värvilise salgu eesmärgiks oli jätta muljet, nagu kantaks peas paela. Värviline juuksetriip
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT......................................................5 2. TARBIMINE.................................................................................................................7 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL...............................................................9 4. KIRI
asemele tulid lühikesed taljesse töödeldud siidjakid. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.Varrukad olid nüüd küünarnukini. 18. sajandil kandsid naised kuni revolutsioonini metallist puusatoestikke, mis laiendasid kleidi seelikuosa külgede suunas kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbude
· Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine. Samuti tutvustastakse antud töös rahvariiete juurde kantavaid ehteid, jalanõusid, milliseid sukki kanti ning millised olid taskud/kotid. Antud uurimustöö on illustreeritud joonistega,
puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid napilt, kuid selle aja naiserõivastusest on säilinud täielikumaid komplekte (näiteks Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, vaipseeliku kõrval hakkas levima kokku õmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidipaelad, nöörid jne). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistus elemendina lillkivi. 18. sajandil rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemeid, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonistused ja teadusmeeste ( J.G Georgi ja A.W. Hupeli ) avaldatud materjalid.
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokku sai omakorda ajendiks antiikkun
Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud. Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood. XVIII sajand tõi suure ja lopsaka lillkirja. XIX sajandil hakati kandma lühikesi villaseid kampsuneid ja vatte. Lääne-Euroopast tuli suurmood - varrukateta liistik. XIX sajandil lõppeski rahvarõiva võidukäik. Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood.
Kanti ka kaelaavast kroogitud poolringikujulist keepi. Samuti kanti pelicon'i ja surcoat'i, millel võisid varrukad olla eest nööbitavad RIIETUS NAISED - HILIS GOOTIKA Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest -
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Kokkuvõte Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. Sel ajal pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid ja valiti ka iluduskuningannasid. Palju hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid ja juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi. Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Eesti 1920ndate arhitektuuri iseloomustab värske iseseisvunud rahva ehituskunstiline eneseotsimine. Üks
1.Ajalooline taust 17.sajand oli Prantsusmaa sajand. Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised baroki
Tallinna Tööstushariduskeskus Ivo Nikkolo Referaat Koostaja: ............ Juhendaja: ............. Rapla2011 Sissejuhatus Nikkolo on vägahea moekuntsnik, kelle tooteid tuntakse ka väljaspool Eestit. Ta on võitnud ka moekuntsniku auhinna (kuldnõel). Ivo Nikkolo · Sündis 17.detsemberil 1958. Tallinnas · Õppinud ERKIs 1980-82 arhitektuur, lõpetas seal kuntstilise kostüümi eriala 1986. · Töötanud disainerina Talinna Moemajas 1986-91, Baltikas 1991-92.Asutas oma firma 1992 ja alustas Ivo Nikkolo kaubamärgiga rõivaste tootmist. · Esinenu rahvusvahelisel näitusel, saanud mitmeid disainipreemiad, sealhulgas Eesti parima moekuntsnikku auhinna Kuldnõel 1997. · Tänavusi suuremaid tõid: 80 rõivakomplektiga kõrgmoeetendus Virukeskuse moepäevadel. · Abielus rõivadisainer Marika Siskaga, kaks poega. Karjääri algus Ivo Nikkolo koos kunstiakadee
**** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitil
peaksid asetsema horisontaalselt; 2. väikest kasvu ja täidlasema figuuriga naine peab loobuma laiadest varrukatest ja vöödest. Vabalt langev kleit peidab volüüme. Optiliselt pikendavad kandjat sallid ja kõrged kontsad; 3. naised, kelle õlad on kitsamad kui puusad, peavad õlakutega õlavööd laiendama ja kraedega ning sallidega ülakehale tähelepanu juhtima; 4. lühikesi jalgu pikendab visuaalselt pikem, kitsas sääremarjani ulatuv seelik, kitsamad viigipüksid, plisseeritud seelik ja kõrge kontsaga kingad; 5. väga kandilised, laiade õlgadega, sportlikud naised võivad kanda rangelõikelisi inglise stiilis kostüüme, mille detailid hajutavad tähelepanu. Rõivaste kangad võiksid olla siledapinnalised ja mustritest sobivad geomeetrilised kujundid; 6. ümaravormilised, rinnakad naised on kenad ja armsad ümara vormiga
annaabi.ee 
