numbri taga olla mitu juga – valige ja nimetage üks neist. Küll aga peaksid olema märgitud suuremad ja tuntumad joad: Valaste, Ukuoru, Jägala ja Keila joad. 1-Narva juga 6-Ukuoru juga 11-Jagala oja 2-Tõrvajõe juga 7-Valaste juga 12- Vahiküla juga 3-Orasoja joastik 8-Aluoja jostik 13-Keila juga 4- Udria juga 9- Turjekelder juga ja 14-Kersalu juga 5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik
Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike-
grupis ning selle pikkus on 7,2 m, laius 5,2 m ning kõrgus 5,5 m. Ümbermõõt on kivil 20,6 m. Rannas lebavad ligistikku kuus rabakivist rändrahnu, veel üks rahn asub natuke eemal. Võib arvata, et rahnud on tekkinud suurema hiidrahnu lagunemisel. 5.3 Paljandid ja koopad T u r j e k e l d e r Turjekeldri liivakivipaljand asub Harju maakonnas Soorinna külas Kuusalu-Leesi maantee lähedal. Turjekelder on üheks Muuksi looduse- ja arheoloogilise õpperaja külastusobjektiks. Turjekeldri juga paikneb Põhja-Eesti klindi Tsitre klindisaare (3 km3) põhjanõlvalt laskuvas kuni 15 m sügavuses sälkorus ja laskub 6 m kõrguselt astangult. Joa all on samanimeline koobas. Joa ja koopa kohta on teada mitmeid legende. Tuntuima loo järgselt olla joa all olnud vanapagana viinakelder ja joast olla sulaselget viina voolanud. (LISA 15)
annaabi.ee 
