Soome-ugri rahvakultuur
Koola saamide majanduslikule toimetulekule (eriti põhjapõdrakasvatusele) tekitas tõsiseid raskusi põhjapõdrakatku
eest põgenevate komide ja neenetsite sisseränd Petsoora aladelt 1886. aastast alates. Komid ja neenetsid tegelesid
samuti põhjapõdrakasvatusega, muutudes saamide peamisteks konkurentideks. Intensiivse põhjapõdrakarjatamisega
tegelevad komid omastasid saamide vabapidamisel olevaid põtrasid, mille tagajärjel kaotasid eriti poolsaare idaosas
elavad turjasaamid suurel arvul põhjapõtrasid ja vaesusid kiiresti. Komid muutusid poolsaare põlisrahvaste seas
domineerivaks rahvusrühmaks.
Löögiks saamide põlistele elatusaladele on olnud maa riigistamine, kolhooside ja sovhooside vägivaldne
moodustamine, mis algas 1930. aastatel, Teise maailmasõja aastad, tööstuse plahvatuslik kasv ning saamide
sundümberasustamine küladest keskustesse. Kõik need tegurid on kaasa aidanud sellele, et külakogukonnad on
annaabi.ee 
