hulk hooneid, mille kasutus on sesoonne (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 6). Madalhooajal tuleb korraldada tegevusi, mis võimaldaks hoonete kasutamist aastaringselt. Narvast tulles on keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Liinibusside väljumised toimuvad harva ning linna infrastruktuuri seisukord on suhteliselt halb (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 6). Turismitegevuse tõhustamiseks tuleb linnavalitsusel parendada viidamajandust ning korrastada linna infrastruktuuri. Kokkuvõte Narva-Jõesuus on palju kultuuri- ja loodusväärtusi, mis aitavad kaasa turismi arengule. Majutusettevõtete valik on mitmekesine, kuid nende poolt pakutavad teenused on ühekülgsed. Selline olukord tekitab hooajalisuse probleemi, mille lahenduseks võiks olla teenuste ja vaatamisväärtuste mitmekesistamine,
test vormidest, kuid 21. sajandil on need sulandumas ühtseks mõisteks ,,turismisiht- koht". Seega vaadeldakse järgmises alapeatükis turismisihtkoha mõistet, selle arenda- mise ja turundamise põhimõtteid ning kohalike elanike kaasamise rolli turismisihtkoha planeerimises. Samuti tutvutakse turismisihtkoha positsioonimise võimalustega ja uuri- takse, kuidas jõuda soovitud sihtrühmani. 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted Turismisihtkoht on turismitegevuse keskne looduslik või inimese rajatud element, milleks võib olla nii konkreetne atraktsioon kui ka geograafiline piirkond. Sihtkohaks nimetatakse turistidele huvipakkuvat paika. Koht, mida turistid ei külasta, pole turismi- sihtkoht, kuid potentsiaalsete turistide tähelepanu saab köita suunatud turunduse abil. Seepärast on väga oluline, milliseid märke asukohaga juba seostatakse ja kui teadlikult need soovitud sihtrühmale positsioonitakse. Positsioonimisteooria kohaselt on iga siht-
annaabi.ee 
