.............................3 2 OSA.............................................................................................................................................................5 HIIUMAA TURISMIKESKKOND.......................................................................................................... 5 Turu kirjeldus.........................................................................................................................................5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus.................................................................................................................................................. 6 Swot analüüs.......................................................................................................................................... 7 Turule sisenemine ja konkurents.....................
Samas on teenustel tooteline komponent: teenuse tarbimine ilma tooteta on keeruline või võimatu, näiteks mobiilsideteenus ja mobiiltelefon. Seega on teenuste/toodete pakkumine ja tarbimine tihti põimunud ning äriedu alus on mõista klientide ootusi ja vajadusi, et välja töötada sobivaimad toodete/teenuste paketid.( www.teenusedisain.ee) Teenuste klassifikatsioone on erinevaid, kuid mõned olulisemad, mis võimaldavad näidata kuidas spordi-, sotisaal- ning turismiteenused on kõik ühes süsteemis mõistetavad on järgmised. Teenuste puhul ostab inimene (vt. Joonis 1): 1.teenusepakkuja potentsiaali: näit. paljud avalikud teenused kiirabi, tuletõrje, politsei (erasektoris turvateenused); spordivaldkonnas arstiteenused esmaabi saamiseks. 2.teenust kui protsessi: näit. teatrietenduse või spordiürituse jälgimisest saadav elamus, spordiüritusel sõpruskonnaga sportimise võimalus, lastehoiu teenus koos huvi- ja arendamistegevustega, internetinõustamine
Kelly Talimaa 10.S 2015 Suur pluss üleilmastumisel on reisimine ja turism. Reisimine on kõigile avatud, kel vähegi kapitali reisimiseks on. Eksemple on olemas reisid, kus minnakse teise riiki, näiteks Egiptusesse, ja koha peal ootavad erinevad turismiteenused ja hotellid. See on tänapäeval väga populaarne reisimises viis. Niisamuti teenivad ka turismifirmad kõva kasumi. Üks pluss kui ka miinus, on see, et noored lähevad teise riiki õppima ja pikemas perspektiivis jäävad ka sinna elama. Noorte koha pealt on see väga suur pluss: saavad arendada oma keele oskust, haridust ja teised riigid võivad pakkuda just nende jaoks parimat õppimisvõimalust. Kui võtta riigi poolt, siis riik kaotab maksujõulisi
Viies tase Daintree Ecolodge &Spa AustraaliasKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Queenslandis, Austraalias Kolmas tase Pereettevõte Neljas tase Võitnud üle 50 rahvusvahelise Viies tase ja kohaliku auhinna Innovaatiline arhitektuur Majutus "ökomajades" Autentsed turismiteenused Filosoofia: In harmony with naturein the essence of nurturein respect of culture Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni "Ökomajad" kus toimub kõigi külaliste ööbimine Daintree Ecolodge & Spa Tuntud kui "kõige hellitavam Ökomajutus maailmas" 15 ökomaja Paikneb keset vihmametsa, unikaalsus, looduslähedus, hubasus, personaalne lähenemine Lähedal asuv Kuku Yalanji kosk raviv vesi Wawukarrba keha ja vaimu ravi
9. Lahemaa Matkakeskus TÜ 10. MTÜ Eesti Veeturism 11. NaTourEst 29. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad. Süstamatkad, kanuumatkad, parvematkad, tõukerattamatkad, räätsamatkad, jalgsimatkad, tõukekelgumatkad, uisutamine, kajakimatkad, suusamatkad. 30. Mis on mere- ja veeturismi korraldamise eripärad ja riskid? Mere- ja veeturismi puhul on esmaseks prioriteediks kliendi e teenuse tarbija ohutus, kuna veega seotud turismiteenused on tavapärastest (nt räätsa- ja suusamatkades) ohtlikumad. Peab arvestama aastaaja, temperatuuri, ilma ja paljude muude oludega. Süstamatkadel on veetemperatuuril oluline roll, liiga külma veega on ohtlik matkale minna (õnnetuse puhul peab olema kindel, et alajahtumine on välistatud). Uisumatkadel peab nt olema kontrollitud jääpaksus ja ilmastikuolud, samuti ka tõukekelgumatkadel, mis viiakse läbi jää peal. 31
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust osalust
• Teenuste direktiivi kohaldatakse muu hulgas järgmiste teenuste suhtes: enamik reguleeritud kutsealasid (nt juriidilised ja fiskaalnõustajad, arhitektid, insenerid, raamatupidajad, maamõõtjad); ehitusteenused; käsitöölised; ettevõtlusega seotud teenused (nt kontorihooldus, juhtimisnõustamine, ürituste korraldamine, võlgade sissenõudmine, reklaam ja värbamisteenused); turustamisteenused (sealhulgas kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük); turismiteenused (nt reisibüroode teenused); vabaajateenused (nt spordikeskuste ja lõbustusparkide teenused); seadmete paigaldus- ja hooldusteenused; teabeteenused (nt veebiportaalid, uudisteagentuuride teenused, kirjastamine, programmeerimine); majutus- ja toitlustusteenused (nt hotellid, restoranid, toitlustusasutused); koolitus- ja haridusteenused; rendi- (sealhulgas autorendi-) ja liisinguteenused; kinnisvarateenused; sertifitseerimis- ja testimisteenused; majapidamises osutatavad toetusteenused (nt
Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument aastateks 20042006" meetme 2.4 ,,Turismi arendamine" osade ,,Turismi tootearendus ja turundus" ning ,,Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" tingimuste kohaselt on turismiteenus teenus ,,Turismiseaduse" § 2 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenus; turismitoode on komponentide kogum turisti poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest. Turismiseaduse § 2 kohaselt on turismiteenused: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid- tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine. 4 planeerimisprotsessi ning põhjaliku äri- ja turundusplaani koostamist. Seetõttu on
kalavaru olemasolu, lossimiskohtade ja püügipiirkondade lähedus 2.Osade majanduslikult oluliste kalavarude 2.Traditsioonilised oskused jätkuv madalseis 3.Koostöö valmidus piirkondade tasandil. 3.Madal tulusus, kalurite madal Tekkinud ja toimivad piirkondlikud investeerimisvõimekus tegevusgrupid 4.Turunõudluse, -potentsiaali olemasolu: kala 4.Sadamate taristu arendamiseks kui toiduaine, turismiteenused ja muud sinna finantsvahendite nappus (nt sadamate vähene juurde kuuluvad teenused ja tooted multifunktsionaalsus, kehvas olukorras juurdepääsuteed) 32 5.Tänaseks tekkinud edulood ja koondunud 5.Noorte raskendatud võimalused sektorisse kalurkond sisenemiseks 6.Toetuste kasutamise võimalus ja kasutamise
teatud perioodil siseneda). Külastuskoormuse planeerimisel ja kontrollimisel juhindutakse eeltoodud loodusturismi arendamise eesmärkidele lisaks järgnevatest põhimõtetest: • tõstetakse esile objektide looduslikkus ja hariduslik potentsiaal, pidades seejuures objekti külastusväärtuse juures täiendavalt silmas kogemuslikkust, avastuslikkust ja seikluslikkust; • suurema keskkonnamõjuga turismiteenused ja –kompleksid (laagripaigad, ööbimisrajatised jms) kavandatakse/viiakse võimalusel kaitstavatelt loodusobjektidelt kaugemale/välja; • külastajate arvu ja külastuskoormust jälgitakse pidevalt ning hoitakse rangelt looduse koormustaluvuse piires; koormustaluvuse ületamise kahtluse ja ohu korral konsulteeritakse ekspertidega, vajadusel kehtestatakse piiratud
2. National tourism (rahvuslik turism) hõlmab siseturismi ja väljaminevat turismi. Hõlmab seega teatud riigi residente, kes reisivad kas oma riigis või välismaal (kõik eestlaste reisid). 3.International tourism (rahvusvaheline turism) hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi. Hõlmab seega külastajaid, kes reisivad sihtriiki (välismaalased) ja oma riigi kodanikke, kes reisivad välismaale (kõik piiriületusega reisid). UNWTO statistikas international arrivals. 107. Turismiteenused Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing. 1)reisiettevõttja poolt reisiteenuse osutamine; 2)majutus ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4)konverentsiteenuse osutamine; 5)majutus ja taastusraviteenuse osutamine; 6)giiditeenuse,giiditõlgiteenuse ja 7)reisisaatjateenuse osutamine. 108. Turisti mõiste UNWTO jagab turiste järgmisel: 71
annaabi.ee 
