kvaliteedist ning kõikide turismiga seotud ja mitteseotud valdkondade säästva arengu kvaliteedist. Need on eelduseks, kas Eestisse üldse soovitakse reisida. Turistide külastused Eestisse peaksid aga rahuldama nii külastajate kui kohaliku elanikkonna ning loodus- ja elukeskkonna ootusi ja vajadusi. Turismimajanduse tasakaalustatud arengu edukus sõltub säästva arengu põhimõtete järgimisest nii turismimajanduse siseselt kui arukast koostööst teiste valdkondadega. Eesti turismisektorit iseloomustavad mitmed kitsaskohad, mis pärsivad turismisektori jätkusuutlikku arengut. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks
sellele kliente. Hotellimajandus Hotellimajandus on üks osa teenindus- ja turismimajandusest, kuid nende valdkondade vahel piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad, basseinid, ilusalongid, tervise-, äri-, konverentsikeskused jt) osutamist majutusasutuses.
mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust kuude ja ka nädalapäevade raames ühtlustada), · kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade vähene atraktiivsus (Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimiste koguarvust), · turismisektor on sõltuv väliskülastajate teenindamisest (siseturu väiksus ja kohalike elanike madalamad sissetulekud ei suudaks turismisektorit üleval hoida välisturu nõudluse vähenemise korral), · madalad tulud külastaja kohta (odavad kaupu ja teenuseid eelistavate kliendigruppide suur osakaal, lühike siinviibimisaeg, teenuste vähesus või info puudumine). Eesti turismi arengukava 20072013 Eesti turismisektori tugevused . Eesti peamiste turismiressursside ehk turistimagnetite hulka kuuluvad: · ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned),
Samas vajab see projektimajanduse haldamise oskusi ja teadmisi. Tuleb suuta täita ka omaosaluse nõudeid. Turupositsiooni aitab parandada koostöö teiste turismiteenuste pakkujatega piirkonnas. Ohuks võib suures mõisakeskuses saada suutmatus saada piisavalt ja stabiilset klientuuri. Põhjuseid võib siin olla mitmeid: halb turundustöö, ebapiisav teenuste kvaliteet, personali ebaprofessionaalsus, sh suutmatus juhtida kulusid, halb teenindus jm. Turismisektorit mõjutavad ka globaalsed probleemid: looduskatastroofid, terrorism, ilmastikulised tingimused jm. 2.3 PORTERI viie konkurentsijõu mudel 1. Ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid Mitmekülgseid teenuseid pakkuvaid mõisakomplekse on Eestis piirkonniti üsna vähe, seega on konkurente mõõdukalt. Tänapäeval rahastab Euroopa Liit paljusid renoveerimis- ja ehitustöid, seetõttu taastatakse üha enam mõisaid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõis)
seotud uuringud, spetsiifiliste kliendirühmade ja sihtturgude uuringud jne. Euroopas European Travel Commission. Eestis tegelevad turismialaste rakendusuuringutega EAS Turismiarenduskeskus, regionaalsed, maakondlikud, valdkonnapõhised turundus ja arendusorganisatsioonid ning omvalitsuste turismiga seotud ametkonnad. Lisaks Eesti kui turismisihtkoha turundamisele ning tootearendusele on EAS Turismiarenduskeskuse üheks ülesandeks toetada Eesti turismisektorit vajaliku statistika ning muude uurimismaterjalidega. Selle eesmärgi täitmiseks analüüsitakse turistidega seotud statistikat (saabumised, ööbimised, kulutused jne) ning teostatakse uuringuid sihtturgudel (Põhjamaades, Lääe, Ida ja KeskEuroopas ning siseturul). Sihtrühmadest on uuritud reisikorraldajaid ja lõpptarbijaid ehk potentsiaalseid turiste ning tootekeskselt on uuritud Eesti kui loodusturismisihtkoha ning konverentsi seminariturismisihtkoha potentsiaali
külastuskorraldusest ja vajadustest. Külastusseire süsteem: • on praktiline, sisu- ja hinnatõhus; • võimaldab teha üldistusi piirkondlikul alusel; • põhineb selgetel indikaatoritel, mis näidavad tunnuste trendi ja optimaalset vahemikku; • võimaldab ühildada ja tasakaalustada külastatavuse pakkumise ja nõudluse poolt; • teenib mitte ainult looduskaitseasutusi, vaid ka turismisektorit, loodushariduse valdkonda ja kohalikku kogukonda, et huvigrupid saaksid anda tagasisidet ning reageerida arengutele; • võimaldab koheselt reageerida mittevastavus- ja riskijuhtumite korral ning näeb ette nn päästikute süsteemi külastuskorralduse muutmiseks negatiivsete trendide ilmnemisel. 26
annaabi.ee 
