või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakes, et seal on näkk, kes alatasa hingi püab. 2.2. Turism Võhandu jõe piirkonnas tegutsevad mitmed turismiteenust sh majutust ja toitlustust pakkuvaid ettevõtjad (Tiina Köök Süvahavva loodustalus, Pinnamäe puhketalu, Saarjärve puhkemaja, Maasikatalu). Pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi puhkamiseks, milleks on loodusturism, hobumatkad, veematkad, rajatud on matkarada. Turismiobjektidest on tuntumad Viira veski ja Süvahavva veski. Võhandu jõgi on üks parimaid kanuujõgedest Eestis. Kokkuvõte Võhandu jõe ääres saab nautida puutumatut loodust, pidada piknikku, püüda kala. Võib veeta aktiivset puhkust kanuu sõites või hoopis kasutada võimalust uurida ajalooluseid paiku. Kasutatud kirjandus 1. Arvi Järvekülg "Eesti Jõed", Tartu 2001; 2. Aino Kallas, "Põha jõe kättemaks", Tallinn, 1984; 3
(ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad rannad, mida võib pidada kogu mandri kaunimateks. Tänu imelistele randadele on Tanganyika järv üheks populaarseimaks turismipiirkonnaks riigis. Gitegas, eelmises pealinnas asub muuseum ja pärimuslik käsitöökeskus. Mosso piirkonnas, mis asub kagus, leidub küllaltki haruldasi metsloomi. Kirde piirkonnas leidub väga erinevaid troopilisi linde
Rongi, bussi, auto või jalgratta kasutamine sõltus suuresti välisturisti põhjustest Eestit külastada, näiteks puhkajad kasutasid auto kõrval ka ekskursioonibussi. (samas) Kõigilt külastajatelt küsiti ka seda, missuguseid kohti nad Eestis olles jõudsid külastada. Joonis 6 tõestab üldteada fakti, et Tallinn on Eesti kõige olulisem turismiobjekt, mida külastatakse (60% väliskülastajatest). Tallinna külastatakse teistest turismiobjektidest rohkem seetõttu, et tal on suur turismiväärtus ning lisaks on Tallinn Eesti väravaks mere-, õhu- kui ka raudteetransporti kasutades. (Tiit, 2015) Sillamäe Kohtla-Järve Toila Muu Pärnu Tartu Tallinn 0 10 20 30 40 50 60 70 Külastatavus 9 Joonis 1
Kasutatud kirjandus lk 20 Sissejuhatus Egiptus on maa, mis on täis saladusi ja müstikat tänapäevani. Ajalugu ulatub kümnete tuhandete aastate taha ja ajaloolised isikud on aegade jooksul mütoloogiates segunenud jumalustega. Otsustasin teha oma referaadi tänapäeva üle 16 miljoni elanikuga Kairost, mida kutsutakse ,,linnaks, mis kunagi ei maga". Püüangi teha lühikese ülevaate sellest piirkonnast, tema peamistest turismiobjektidest, majutustsest, inimestest, rahast ja hindadest jms, et ka teised saaksid rohkem infot Kairo kohta, kellel on tulevikus plaan seda külastada. 1 Kairo Kairo, AlQahira ehk "võidu linn" asutati 641. aastal ning 9. saj laiendasid seda fatimiidid. Kairost sai keskajal üks võimsamaid islami linnu, mis tähistas Egiptuse rikkuste taassündi
põllumajandusega kaasnevaid probleeme.Kaheksandas peatükis võtsin vaatluse alla Prantsusmaa metsamajanduse koos selle juurde kuulavate valdkondadega.Üheksandas peatükis kirjeldan Prantsusmaa tööstuse arengut ning toon välja kõrgtehnoloogilise arengu eeldused. Kümnendas peatükis keskendun Prantsusmaa transpordile, uurides selle riigi infrastruktuuri arengut.Üheteistkümnendas peatükis vaatan Prantsusmaad kui turismimaad ning räägin lähemalt selle riigi turismiobjektidest. 3 1. Üldiseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik
lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud, et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke projektitoetuste abil, seega projektide rahastajad reguleerivad mõnel määral turgu ja laiemat levikut piirab vajaminev algkapital. Teemaparkide loomist Eestisse raskendab ka sesoonsus, mis takistab vabaõhu teemaparkide aastaringset lahtiolekut. 9 1.2. Elamuse mõiste Inimestele pakutakse kõikvõimalikke elamusi teatri-, filmi-, muusika-, maitse-, disainielamusi jne