Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. (PKÜ, puisniidud) Puisniitude levik on iseloomulik Läänemere maadele. Eelkõige levib neid Eestis, Lõuna- Soomes ning Rootsis, vähem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes (Joonis 2, Puisniitude levik) (Aavik, T. Pärandkooslused). Sama nimetuse all tuntakse ka kooslusi Põhja- Ameerikas ja Venemaal, kuid Põhja-Ameerikas on tegu kunstlike turismiobjektidega ning Venemaa metsaniit erineb koosluselt meie puisniidust. (Liiv, K. Puisniidud, nende mitmekesisus ja taastamise aspektid, 2006) Puisniitude kaitse on tülikas, sest eeldab inimese aktiivset tegevust. Enamasti pole endine kasutusviis heinamaana tasuv, sageli puuduvad selleks ka vajalikud vahendid ja oskused. Probleemi muudab majanduslikult keeruliseks asjaolu, et looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud tulud on
metsamajandus. Metsamajandus on antud regioonis küllaltki oluliseks sissetuleku allikaks. Lõuna-Eesti regioon on tunduvalt stabiilsem, kuna seal on aktiivne turistide vool nii suvel kui ka talvel. Talvel meelitab Lõuna-Eesti inimesi oma küngaste ning lumega. Samuti tuuakse alates 2015 Vasaloppeti karikasari taaskord Lõuna-Eestisse tagasi. Suvisel perioodil võlub Lõuna-Eesti regioon turiste oma maagilise mõhnastiku ning tuntud turismiobjektidega nagu näiteks Vooremägi, Suur-Emamägi, Meenikunno raba, Taevaskoda jne. Viljandimaaga on siiski Lõuna-Eesti regioonis veidi keerulisem puhkemajanduslikust seisukohast. Nimelt pole seal suuri magistraale, mida mööda inimesed aktiivselt Viljandist läbi liiguksid. Samuti puudub piisaval hulgal ruume ja meelelahutusprogramme. Muidugi võlub Viljandi inimesi oma folgi ning Soomaaga, kuid sellest jääb siiski aktiivse puhkemajanduse toimimiseks väheks.
annaabi.ee 
