sihtkoht, riik ja maailm. Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest
2005. aastal 1015-ni. Olulise tegurina sellise taseme saavutamisel saab välja tuua mahepõllumajanduse eest makstava toetuse. Seetõttu on ka edaspidi mahepõllumajanduse arengu planeerimisel oluline just nii tootjate kui töötlejate toetamine. Ka Euroopa Liidus pannakse rõhku enam keskkonnale suunatud vaatenurga kujundamisele ning 2005 a. EKI uuringu andmetel soovib enamus kodumaistest tarbijatest osta mahetoitu. See fakt annab olulise põhjuse just mahepõllumajanduse arendamiseks ja soodustamiseks Eestis. Võimalused 1. Juurdepääs Euroopa Liidu ostujõulisemale turule 2. Ostujõu ja nõudluse kasv siseturul 3. Spetsialiseerumine ja turumahtude ümberjaotumine, seejuures nissi- ja mahetoodetele spetsialiseerumine ning seeläbi turuväljundi leidmine 4. Kõrgema lisandväärtusega toodete kaubanduse arendamine 5. (Ühis)turundus 6. Restruktureerimine ja läbi selle efektiivsuse suurendamine 7
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
