4. Mitu korda aastas tavaliselt reisite? Ei reisi üldse 1 1-2 korda 2 3-4 korda 3 5-6 korda 4 7 ja enam 5 5. Mitmesse eri riiki olete reisinud? Kuni 3 1 4-7 riiki 2 8-11 riiki 3 12-15 riiki 4 16 ja enam 5 6. Kui aktiivselt jälgite turismialaseid sooduskampaaniaid? Korra päevas 1 Korra nädalas 2 Korra kuus 3 Ei jälgi üldse 4 7. Kui palju raha olete nõus kulutama reisitranspordile? Kuni 50€ 1 51-100€ 2 101-150€ 3 151-200€ 4 201-250€ 5 Üle 251€ 6 8. Mitu korda olete lennukiga reisinud?
....................................................14 Lisad................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti turism. Kokku on kaks peatükki ning alapeatükke on kokku kuus. Esimeses peatükis vaadeldakse turismi üldist olemust ning üritatakse sellest terminist täielikult aru saada, lisaks uuritakse turismialaseid seaduseid. Teises peatükis keskendutakse Eesti majanduse poolele, nii siseturisti poole pealt, kui ka välisturisti omalt. Referaadis on mainitud Eestile tähtsamat loodusparki ning antakse soovitusi mida Eestis tasub külastada. 3 1. TURISM 1.1. Turismi tähendus Turism on tänapäeval inimese jaoks väga vajalik ning lausa lahutamatu osa elust. Turism on oma olemuselt väga mitmekülgne ning iga aastaga suureneb maailmas (ka
aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel (UNWTO). Turismi mõiste on eksisteerinud juba sajandeid, kuid ametlikult hakati mõisteid turism ja turist kasutama alles 1936.a. Rahvasteliidu poolt. (Alasi, 2013). Tänapäeva maailmas on turismil suur olulisus, see on inimestele tööks, osadele puhkuseks, paljudele elustiiliks. Turismi tuntakse ka majandusharuna ning on tihedalt seotud ka teiste majandusharudega. Turismimajanduse moodustavad turismialaseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tegelevad tavaliselt majutuse-, toitlustuse-, transpordiettevõtetena (Alasi; 2013). Turismi liigid ja vormid Turism jaguneb Maailma Turismiroganisatsiooni (United Nations World Tourism Organisation, lühendatult UNWTO) alusel järgmiselt: siseturism (eestlaste reisimine eesti riigi piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja)
Peale selle uurida välja põhilised kultuuriturismi tüübid ning kultuurituristide tüübid. Töö teiseks osaks tuleb autoril valida välja, millisest definitsioonist lähtuda ning tuua näiteid erinevatest kultuuriturismi piirkondadest. Uurimisülesanded: selgitada välja, mis on kultuuriturism ning kuidas seda mitmeti defineeritakse; anda ülevaade välja valitud kultuuripiirkondadest. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse elektoonseid materjale: muuhulgas turismialaseid interneti kodulehekülgi ning teadusartikleid erinevatelt autoritelt. Töö koosneb kahest peatükist Esimeses osas on välja toodud kultuuriturism kui mõiste, kuidas seda defineeritakse ja millised on kultuuriturismi ning kultuurituristide tüübid. Lisaks on antud ülevaade UNESCO Balti kultuuriruumi strateegia loomisest. Töö teine osa keskendub konkreetsetele kultuuripiirkondadele ning kirjeldab, miks on need paigad olulised ning kuidas on seotud kultuuriturismiga.
saada kasumit, et edendada enda eluolu. Positiivne mõju võib olla ka turistidele endale, kes loodetavalt peale õppereisi mõistavad paremini, miks on vaja loodust hoida, ning muudavad ka oma elustiili. (Buckley 2004: 9) Võrdluses massiturismiga esitletaksegi ökoturismi kui tegevusala, mille positiivsed jooned on seotud vaid finantsilise poolega (Duffy 2002: 50). Teoreetiliselt leidub aga veel teisigi häid omadusi (Samas: 51-52): · ökoturism toob juurde hästi tasustatavaid turismialaseid töökohti; · positiivne mõju kohalikule elanikkonnale tuues juurde mitmekülgseid ideid toimetulekuks; · suurendab kohaliku käsitöö müüki; · majutusasutused on rohkem loodussõbralikumad, väiksemad ja paiknevad laiemalt, mitte ei koondu ühele väikesele territooriumile; · turundusnipp turismifirmadele. 7 Ökoturismil on aga väga suur hulk negatiivseid jooni, mis on parema ülevaate saamiseks esitatud alloleva tabelina. Tabel 1
teenused on ühekülgsed. Selline olukord tekitab hooajalisuse probleemi, mille lahenduseks võiks olla teenuste ja vaatamisväärtuste mitmekesistamine, sündmuste ja konverentside korraldamine madalhooajal ning rannapuhkusele alternatiivi leidmine, näiteks spaaturismi näol. Turismiatraktsioonide turundamine on linnas nõrk, mille põhjuseks võib olla teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas. Selleks, et suurendada sihtkoha jätkusuutliku arengu tuleb korraldada turismialaseid koolitusi ning rakendada omandatud teadmisi antud valdkonnas. Käesolava töö autorid arvavad, et avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel peaks olema tihedam koostöö turismitegevuse koordineerimisel. Kõigepealt tuleb koostada turismiarengukava ning määratleda tegevusplaan. Seejärel on oluline pöörata tähelepanu maafondi mitteratsionaalsele kasutamisele ning linna infrastruktuuri korrastamisele. Narva-Jõesuu omab suurt potentsiaali konkurentsivõimelise turismisihtkohana
teadusliktehnoloogiline keskkond teaduse ja tehnika arengutendentsid, peamised muudatused selles valdkonnas; ökoloogiline keskkond loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab; majanduslik keskkond tarbijate ostujõudu, reaaltulude suurust ja kulutuste struktuuri mõjutavad tegurid, olulised sündmused hindade, vahendite kokkuhoiu ja krediteerimise vallas.) 46 73. Turuuuringud turismis Turismialaseid uuringuid viiakse maailmas läbi alates eelmise sajandi teisest poolest. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) hakkas süstemaatiliselt koguma statistikat turistide liikumise kohta ühest riigist teise 1950ndatel. aastatel. Sellele on lisandunud aastate jooksul mitmeid sihtkohtade arengut toetavaid või mõjutavaid uuringuid ning metoodikaid turismi majanduslik mõju sihtkohtadele, turismi sotsiaalkultuuriline
annaabi.ee 
