aasta I kvartalit alati 10 protsenti või enam. 2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3- 4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus? Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad, mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal tööviljakus, see tähendab et välismaisel ettevõtel pole kuigi kasulik ega kasumlik siin oma tootmisfiliaali hoida. Investeering kõrgtehnoloogiasse hoiaks ära
– ja isegi Pluto, kes hakkas vanaks jääma ja seetõttu pisut pahuraks muutus – isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul purjus peaga linnas hulkumast koju tulnud, tundus mulle, et kass püüab must eemale hoida. Haarasin ta kinni; ehmunud mu ägedusest, kriimustas ta hammastega mu kätt. Otsekohe valdas mind meeletu raev. Ma ei tundnud iseennast enam ära. Näis, nagu oleks mu tõeline hing jalamaid kehast põgenenud; ning mingi džinnist turgutatud ülikuratlik õelus pani iga mu ihuliikme võbisema. Võtsin vestitaskust sulenoa, avasin selle, haarasin vaesel loomal kõrist kinni ja pistsin tal kõhklematult ühe silma välja! Punastan, põlen, värisen häbist, kui ma seda vastikut jõledust kirja panen. Kui aru koos hommikuga tagasi tuli – kui olin öise prassimisuima välja maganud –, valdas mind toimepandud kuriteo pärast pooleldi jälestus-, pooleldi kahetsustunne;
Müütidena käibivad ähmased ettekujutused Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) vahelisest teelahkmest tänase eliidi kujunemisel. Rein Ruutsoo Soomes kaitstud doktoritöö (üks väheseid sotsioloogilisi eliidikäsitlusi) näeb Eesti viimase kahe aastakümne ajalugu järgneva kolme eliidigrupi võimuvõitlusena: 1960. aastate “komsomoliopositsioonis” vormunud liberaalsed haritlased; väliseestlaste poolt turgutatud radikaalrahvuslased; EKP reformimeelne osa. Tulles tagasi demokraatliku turumajandussüsteemi juurde, võiks öelda, et majanduspoliitika kandjad on üksteisest suhteliselt sõltumatud, alludes eelkõige seadustele. Kuid täielikust sõltu- matusest pole siiski võimalik rääkida. Paratamatult on vaja, et erinevad, suhteliselt sõltumatud majanduspoliitilised institutsioonid oma tegevust mingil määral koordineeriksid (st kooskõlastaksid majanduspoliitilisi abinõusid).
annaabi.ee 
