Turbokompressori kasutamise tulemuseks on kütte täielik põlemine, vähendub oluliselt selle tarbimine, on võimalik saavutada parimaid võimu tulemusi (peaaegu 40 % võrra rohkem), peaaegu pole vibratsiooni . Samuti vähendab mürgiseheitme tase mis on väga hea looduse ökoloogiale. 1.2 Turbokompressori puudused Esiteks on see, et selliste mootorid hooldus on kallim. Töötamiseks on vaja kasutada spetsiaalset mootoriõli, mida tuleks regulaarselt vahetada. Enne turbomootori käivitamist peab see paar minutit töötada tühikäigul. Ei või kohe mootorit välja lülitada pärast peatamist, turbiin peab jahtuda ehk jooksma tühikäigul. Aleksander Andrejev AT112 KASUTATUD INFOALLIKAD Turbokompressor http://et.wikipedia.org/wiki/Turbokompressor Turbokompressor(RU)http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%83%D1%80%D0%B1%D0%BE%D0%BD %D0%B0%D0%B4%D0%B4%D1%83%D0%B2 Turbokompressori eelised ja puudused http://www.turboost
kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada toodetavat võimsust ja vähendada tarbitava kütuse kulu põlemiskambrisse suunatava õhu kokkusurumise abil. 1952. aastal teostas рveitsi insener Alfred Buchi esimesena õhu surumise väljalaskegaaside abil, saades seejuures võimsuse kasvu 40%. See sündmus pani
Koenigsegg, kui seda seeriaautoks lugeda) põhjuseks ilmselt just see, et temast pole tuntavat kasu tavasõidu pööretel ja tal on (vähemalt selles testis) selgelt kõige väiksem "area under the curve" e. summaarne väändetootmine üle kogu pööretevahemiku. Turbo kompressoripool on tsentrifugaalkompressoriga sarnane, aga kuna turbo käitamiseks on kasutusel hoopis teine energiaallikas, on ka turbomootori boosti ja väändemomendigraafikud üpris erinevad. Madalatel pööretel napib nagu tsentrifugaalilgi boosti ja väänet, kuna turbost ei käi läbi küllalt heitgaase, et tiivikutele arvestatava boosti tekitamiseks vajalik kiirus anda. Seepärast kaotabki turbo selles testis 3000 pöörde juures ja enne seda nii topeltkruvile kui ka Rootsile ligi 180 lbft'iga. Kuid pisut peale 3000 pööret võtavad turbo kõverad hoopis erineva kuju mootor hakkab tootma
Mootoritemperatuuri andur mängib samuti olulist rolli kvaliteetse küttesegu loomises. Läbi selle anduri saab aju aru kui soe on mootor. Tänu sellele teab see reguleerida sissepritsesüsteemis segu rikastamist, nagu eelpool mainitud, mida jahedam mootor, seda rikkam peaks segu olema Õhu temperatuuri andur, mis annab ajule teada kui palju õhku on võimalik kokku suruda silindris(külma õhku on rohkem võimalik kokku suruda, kui kuuma). Väga suur osa on sellel anduris just turbomootori korral, kus on väga oluline teada mis temperatuuriga õhk mootorisse siseneb. Peale mida on võimalik ajul arvutada välja teised nüansid kui rikkaks teha segu(turbolaaduriga mootori korral ongi segu rikkam, kuna surutakse peale sisseimetava õhu veel ka lisa õhku turbiini abil). Ilma turbolaadurita mootori korral on põhimõte sama, kuid vähetähtsam kui turbiiniga mootori korral. 7 Õhu koguse lugeja
annaabi.ee 
