Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Turbokompressorite areng - sarnased materjalid

turbolaadur, turbiini, kompressor, turbokompressor, mootoritel, imsus, rguse, ristl, engine, itur, iget, ikese, alar, diiselmootori, turbolaadimine, faktorit, voog, mootorid, lader, termilise, avamine, rgusest, speed, imalik, steeme, survet, printsiipe, suleb, steemis, rgmised, nominaalne
thumbnail
8
doc

Kütuse sissepritse bensiinimootorites

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988)....................................................................................................6

Auto õpetus
229 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Diisel

, surve , põlemine , paisumine ja väljalase. piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S võrra läbipuhe ja väljalaske akende piirkonnas. Seda arvestab silindri Üks kolvi üles või alla liikumine moodustab töötsükli ühe takti.

Abimehanismid
81 allalaadimist
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................

Energia ja keskkond
51 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 ­ Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

On silmanähtav, et silindri üldmaht Va võrdub silindri töömahu Vh ja põlemiskambri mahu Vc summaga, s.o. Va = Vh + Vc. Mitmesilindrilise mootori töömaht e. litraaz ­ kõigi silindrite töömahtude summa liitrites. Leitakse silindri töömahu Vh korrutamise teel silindrite arvuga i, seega Vl = Vhi. Surveaste on nimetu arv, mis näitab, mitu korda silindri töömaht väheneb kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemisse. Karburaator mootoritel = 6,5 ... 10, diiselmootoritel = 14 ... 21. Surveastme tõstmisega kaasneb mootori võimsuse tõus ja paraneb ökonoomsus. Mootori mõõtmed määratakse harilikult kolvikäiguga S ja silindri läbimõõduga D. Kui suhe S/D 1, nimetatakse mootorit lühikäiguliseks. Enamik nüüdisaja mootoritest on lühikäigulised. TÖÖTSÜKLID Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit, mis kindlas

Auto õpetus
110 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail

2 ­ terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 ­ elektriline ühendus 4 ­ signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile-

Auto õpetus
217 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail - Diisel

2 ­ terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 ­ elektriline ühendus 4 ­ signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale selle on ka turbolaaduri töö arvuti pideva kontrolli all. · ÕHUKULUMÕÕTUR Kuumkilega õhukulumõõtur Õhukulumõõtur sisaldab kuumkile-

Auto õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor, mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas. Üldehitus Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas, mida katab omakorda klapikambrikaas. Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Vajalik tihedus silindri ja kaane vahel tagatakse metall-asbesttihendiga. Liibumise parendamiseks kaetakse tihendi mõlemad küljed grafiidiga. Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa. Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad. Kolb võtab töökäigul vastu- gaaside rõhu ja kannab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile ning käitatuna- väntvõllilt sooritab- abi-

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sisepõlemis mootorid

2. Eelpõlemiskambriga diiselmootorid, nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemiskambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemiskambriga. 3. Pööriskambriga diiselmootorid, mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga kamber, mis õhu kokkusurumisel paneb viimase pöörlema. 4. Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindreid vajaliku hulga õhuga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid jne. 5 2.MOOTORITE ARENG Määratud mitmetest teguritest: eelkõige keskkonna probleemid, maailma majanduse seis- ökonoomsemad ja väiksemad autod, kaubaveoste mahu suurenemine, teedevõrkude olemasolu..........

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Auto hooldamine iseseisevtöö

Käigukastides vahetatakse õlisid ja vedelikke samamoodi nagu mootoris. Vana õli lastakse vanaõli kogujasse. Kuna tavaliselt asub käigukasti täiteava keerulise koha peal, siis on seda kõige mugavam teha väikese survestatud tankuriga. Kompressorid  Tänapäeva töökojas on enamus tööriistu ja tarvikuid käitatavad suruõhuga. Tavaliselt on töökojas üks kompressor, mis suruõhku toodab ja sealt jaguneb mööda torusid suruõhk laiali iga töökoha juurde ja/või vajaliku seadme juurde. Kui töökoda on suur või on erinevate töökohtade vahel pikad maad siis kasutatakse ka mitit kompressorit. Kompressor on seade millega toodetakse algsest vähemalt kaks korda suuremat suruõhku Töökojas kasutatav rõhk jääb vahemikku 6,5 bar kuni 8,5 bar. Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu.

Autode hooldus
39 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sisepõlemismootor

Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu........................................................

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja poolkommutaatoriga, kusjuures kommutaatori lülitusprotsessi juhitakse sõltuvalt rootori pöördenurgast. Pöördenurga mõõtmiseks on masinasse integreeritud pöördenurga ehk asendiandurid (resolverid). Harjadeta alalisvoolumootori mehaaniline tunnusjoon erineb sünkroonmootori omast ning on võrreldav tavaliselt harikommutaatoriga varustatud

Elektrotehnika
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

3 faasiline mootor

SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala ­ elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmisek

Elektrotehnika
140 allalaadimist
thumbnail
33
pptx

Auto Ajalugu

Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Aurumasinad olid 19. sajandi

Auto õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tehnika ja tehnoloogia

Samuti tahtsin ma ise rohkem teada saada turbokompressoritest, sest mul endal pole nendega suurt kokkupuudet olnud ning referaadi tegemine on heaks võimaluseks turbokompressoritest lähemalt uurida. Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse autode, laevade, lennukite kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada

Tehnikalugu
10 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Pneumaatika alused

muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 – Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor Antud kompressoris tekitatakse teljesuunaline õhuvool, mille tulemusena saavutatakse väljundkanalis rõhu tõus. Kiirendus toimub tiiviku telje suunas (sele 11). Antud kompressorit kasutatakse eriti suurte suruõhu vooluhulkade saamiseks. Sele 11 - Aksiaalkompressor

Tehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid, b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6

Autod-traktorid i
61 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
56 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

K24 mootor

.............................................................47 3 SISSEJUHATUS Lõputöö teema on ,,Honda K24A3 mootori ümberehitus saavutamaks mootorivõimsust 200kW". Antud teema valik oli ajendatud sooviga leida lahendus, kuidas nii Eestis kui ka mujal populaarsele Civic Type-r märgatavalt võimsust kasvatada, kuna nüüdseks on K seeria mootoritel põhinevad Civic Type-r-d piisavalt vanad ning omanikud jõuavad tänu mootori riketele seisu, kus nad on sunnitud otsima uut jõuallikat. Kuna Civic Type-R originaalmootor koodiga K20A/K20A2/K20Z4 on motospordis laialdaselt kasutusel ning hinnatud siis on selle leidmine raskendatud või väga kulukas. Alternatiivina on võimalus kasutada laiema tarbijaskonna autolt, Honda Accord pärinevat 2,4L K24A3 mootorit, mis pärineb samast ajastust ning jagab laias plaanis sama tehnoloogiat ja disaini

Tehnikalugu
20 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Turbo teooria

Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. Rõhu tekitaja. Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd. Keskosa(Cartridge) - Keskosa on turbolaaduri tsentraalne osa, mis "majutab" laaduri laagreid. Seal on mitmed kanalid laagrite õlitamiseks ning mõned veetaskud vesijahutuse tarbeks. Turbiini varustab energiaga suur hulk kuuma väljalaskegaasi, mis väljub

Auto õpetus
85 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tahmafilter

· Pihustid. · Heitgaasi tagastusklapp (EGR) annab liiga palju heitgaasi peale. · Kütuse kõrgrõhu andur · Kütuse kõrgrõhu regulaator (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit). · Kütuse kõrgrõhu anduri signaali vastavus kõrgrõhu regulaatori reguleeringule (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit). · Kütuse kõrgrõhu tootlikkuse kontroll ja juhtimine (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit). · Muutuva geomeetriaga turbolaadur tekitab liiga kõrge õhurõhu (märgutuli kustub pärast 2 normaalset tsüklit). · Muutuva geomeetriaga turbolaadur tekitab liiga madala õhurõhu (märgutuli kustub pärast 2 normaalset tsüklit). · Sisselasketorustiku rõhuandur · Õhukulu andur (märgutuli kustub pärast 4 normaalset tsüklit). · Gaasipedaali asendi andurid · Arvuti rikked (mikroprotsessor, mälu jne.). Piktogramm: "Tahmafiltri ummistumine"

Auto õpetus
60 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Saeõpetus

Sekundaarmähises tekib kõrgepinge. Kõrgepingeahela vooluring on: sekundaarmähis – voolukatkesti – kõrgepingejuhe - süüteküünla keskmine elektrood – süüteküünla külgelektrood – mass. Magneetosüüte puudus on ebastabiilne töö kontaktide kulumise, põlemise ja saastumise tõttu. Ka süütepooli niiskumine võib muuta magneeto töökõlbmatuks. Mootori pöörete suurenemisel magneetosüüte töö halveneb ja seepärast kasutatakse praegusaja suure pöörlemissagedusega mootoritel kontaktivaba türistorsüüdet. Elektronsüüde Nimetatakse ka türistorsüüteks või ka ignitronsüüteks. Mootorsaagide mootoritelt püütakse saada üha suuremat võimsust töömahu ühiku kohta. Peamised abinõud on surveastme ja väntvõlli pöörete arvu tõstmine. Need aga on väga nõudlikud süüteseadme suhtes. On teada, et süüteküünla sädeme läbilöögiks vajalik pinge on võrdeline sädevahe suurusega ja rõhuga silindris (Kaasaja saagidel surveaste on 10)

Seadmete õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp ­ sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt

Autod-traktorid i
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun