võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori viivitus tuntav, mis samuti oli tõsiseks argumendiks turbiinide bensiinimootoritele paigaldamise vastu. Põhjalikum murrang turbokompressorite arengus leidis aset 1978. aastal, kui tuli välja Mercedes - Benz 300 SD, esimene sõiduauto, mis oli varustatud turbodiiselmootoriga. 1981. a. järgnes Mercedes - Benz 300 SD-le VW Turbodiesel. Turbokompressori abil õnnestus tootjatel suurendada diiselmootori efektiivsust bensiinimootori tasemele, säilitades seejuures oluliselt väiksema heitgaaside koguse. Tänaseks on turbokompressori paigaldamist bensiinimootoritele ei vaadelda enam ainuüksi võimsuse suurendamise seiskohast, vaid kütusekulu vähendamise ja sellega ka CO2 ja teiste kahjulike ühendite keskkonda paiskamise vähendamise seisukohast. Seega on
mootori võimsusest, ei olnud see väga säästlik. Lisaks oli tol ajal turbolaaduri hilinenud reageerimine(Turbo lag) suhteliselt suur ning see ei olnud enamike klientide poolt vastuvõetav. Tõeline läbimurre sõiduautode turbolaadimises saavutati 1978 aastal, mil tutvustati maailmale esimest sõiduautot, mis oli varustatud turbolaadimisega diiselmootoriga. Selleks oli Mercedes Benz 300 SD, millele järgnes 1981 aastal VW Golf Turbodiesel(jänku ). Turbolaaduri poolepealt sai diiselmootoriga sõiduautode jõudlust suurendada, omastades sellele peaaegu bensiinimootorile sarnane ,,sõidetavus" ning samas vähendati saastavust märkimisväärselt. Tänapäeval ei domineeri kõrge suutlikkuse saavutamiseks bensiinimootoris enam turbolaadimine. Pigem kasutatakse turbolaadimist bensiinikulu vähendamiseks tänu keskkonnareostusele ning madalama süsihappegaasi erituse soovile. Käesoleval hetkel on
annaabi.ee 
