Vana-Rooma meelelahutus
küllalt palju vaatemänguhuvilisi koduorje.
Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad ja tervemad meesorjad või sojavangud. Enne areenile
minekut said gladiaatorid koolituse erikoolides, mis meenutasid pigem vanglaid, kus
väljaõppe, kus õppeaeg kestis aastaid.
Gladiaatoreid liigitati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks (terava otsaga mõõk ja kilp)
ja kergelt relvastatuiks (pistoda, kolmhark ja võrk).
Raskelt relvastatuil oli seljas turberiietus, peas nokkkattega kiiver, paremal käel raudne
kaitse, kõhtu ja rindkeret varjas lai nahast vöö. Võrgumeestel tuli võidelda peaaegu alasti,
vaid vasakul õlal oli kaitse ja lai vöö kaitseks kõhtu.
Mänge viidi läbi suure pidulikkusega. Stardi märguandeks oli pasunasignaal mille järel
võitlejad marssisid valge mereliivaga kaetud areenile. Enne võitluse algust tehti nüride
relvadega eelsoojendust, seejärel anti märku relvade vahetamiseks. Mängu saatis sarvede- ja
annaabi.ee 
