ja võimsus kasvas 100000 t aastas. Praegu toodab kuni 125000 t/a. Turvast veetakse Lavassaarest raudteega, mille pikkus on 22 km. Toodab ka alus ja väetusturvast. Pärast II Maailmasõda algas Tootsi tehase arengus uus etapp. Kohapealsetes töökodades ehitati ümber ja valmistati uusi masinaid. Arendati edasi ümbervallitamistehnoloogiat. Kohapeal valmistati selleks vajalikud freesid, pöörajad, vallitajad ja kogujad. Samal ajal laiendati konstrueerimisbürood. Tootsis tehti suur murrang turbatootmise mehhaniseerimisel, uute seadmete evitamisel ja tehnoloogiliste süsteemide väljatöötamisel. Paljud masinad said prototüüpideks seeriamasinatele. Näiteks ümbervallitajad, roopvallitaja, tigukraavimasin, reguleeritava haardelaiusega freesturbapööraja, pneumovallitaja, kallurroomikvanker. Esmakordselt rakendati Tootsis turba väljaveol elektrifitseeritud raudteetransporti ja briketi vedu tarbijatele konteineris. Töötati välja ümbervallitamise süsteem koos
veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine. Kvaliteetse joogivee tagamise põhimeetmed Joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise maksumus Lääne Eesti vesikonnas on senise hinnangu järgi suurusjärgus 3 miljardit krooni. Valdav osa kulutustest läheb
Vähelagunenud turba varud puudusid täielikult Hiiumaal ja Valgamaal. Kõige vähem hästilagunenud turba varusid oli Hiiumaal ja Saaremaal. Selle turba varud, aga ühestki maakonnast täielikult ei puudunud. 15 Joonis 6. Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati
sood Siirde- 114000 12 228000 24 50455* 5 100000* 10 sood Rabad 278000 31 380000 40 403640* 40 350000* 35 Kokku 907000 100 950000 100 1009101 100 >1000000 100 * vastavad arvud on leitud H. Seemeni poolt kaudselt Sootüüpide erinev osatähtsus erinevate uurimuste järgi tuleneb ilmselt kasutatud metoodikast. Soode liigitamisel võib aluseks võtta mulla, taimestiku või lähtuda turbatootmise seisukohalt. Näiteks taimestiku alusel võime sood nimetada siirdesooks, kuid muld on madalsooturvas. Turbatootjad loevad turbamaardlaks sellist soo osa pindalaga 10 ha ja enam, kus turbakihi paksus madalsoos on vähemalt 0,9 m, siirdesoos 1,1 m ja rabas 1,2 m. Nendel aladel on arvutatud ka turbavaru (2,37 miljardit tonni) (Orru, 1995). Ühe ja sama sootüübi piires võivad taimede kasvutingimused oluliselt erineda, mis
põrandas olema õhukanalid, kuhu õhk ventilaatoritega suunatakse. Sellist tehnoloogilist võtete on kasutatud ka loomasöödaks varutud heina kuivatamiseks säilitamiseks sobiva niiskuseni. Selliseid heinaküüne oleks võimalik ka õlgede jaoks edukalt kasutada, kuid näiteks Eestis on need viimase 15 aasta jooksul kasutuseta, enamasti lagunenud või lammutatud. 3.3 Turvas 3.3.1 Turbakütuste tootmine Enne turbatootmise alustamist tuleb turbasoo või raba selleks ette valmistada. Esimesel etapil eemaldatakse taimestik, pind tasandatakse ja püütakse välja juurida kännud (vt Joonis 3 .31). Kui kännud on sügaval ja jäävad raba pinnasesse, võivad nad tugevasti segada turbatootmis- masinate tööd. Joonis 3.31. Taimestiku eemaldamine ja raba pinna tasandamine seadmega RT-6.0H Soome firmalt SUOKONE OY Looduslikus olukorras on turbakiht pinnaseveest läbi imbunud ja turba niiskus ulatub üle
Kuivendatud madalsoomullad sobivad hästi rohumaaviljeluseks, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvat väetiste ja taimekaitsevahendite uhtmist põhjavette. Siirdesoo- ja rabamullad toituvad sademeist, on happelised ja madalsoomuldadest keemiliselt vaesemad. Nad on mageveevaru säilitajad ning seetõttu on neil suur keskkonnakaitseline tähtsus. Siirdesoode ja rabade veevaru säilitamine on majanduslikult väga oluline, turbatootmise aladelt ärajuhitav vesi säilitatakse ja seda kasutatakse teisal. Turvast peab siirdesoodest ja rabadest tootma kindla korra järgi ning seda ei tohi lubada kõikjal. Ammendatud turbavaruga alad tuleb taaslülitada tootmisprotsessi. Lammimullad on perioodilise üleujutusega orulammidel ja järvetasandikel. Neil on otsene seos veekogude ning naaberalade veerežiimi ja keskkonnapuhtusega. Lammimuldade alale sobivad kõige paremini looduslikud rohumaad, sest neil pole võimalik rakendada
annaabi.ee 
