· Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid · põllumajanduskriis turg ahenes -> talude pankrotid · asutuste sulgemine · Rootsi krooni loobumine kullastandardist · hädaabitööd töötute tarvis · elukalliduse tõus Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes
Põlevkivi esimene tööstuslik tarbija 1920.ndatel aastatel Kunda tsemenditööstus. Esimene põlevkivi tehas rajati 1924.aastal Kohtla-Järvele. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus. Õli oli tähtis väljaveokaup. 1924. Hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama. Põlevkivi kasutuselevõttu soodustas raudteeühenduste olemasolu. Põlevkivitööstus kujundas ümber Ida-Virumaa asustuse. Turbatootmine tekkis 18.sajandi lõpus mõisates. Suured tellisetehased ning Kreenholm rajasid endi kütusega varustamiseks omad turbatööstused. Tekkisid turbatööstuse asulad nagu Lavasaare, Turba ja Tootsi. Piusa klaasiliivakaevandus. Esimesed proovikaevamised teostasti 1922.aastal. Kaevandati maa aluse kaevandusega. Kaevandati käsitsi, lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, sealt veeti liiv hobusega raudteejaama. 1930
finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a.
on peamiselt puismadalsoo ja madalsoomets. Soosaare soostikus on turbamaardla ala 7788 ha, millest põhilise osa moodustab madalsoolasund (2295 ha). Rabalasundit on Poka, Soosaare, Tässi ja Unakvere rabades. 16 Rabalasundis on turba suurim paksus 6,8 m. Osa madalsooalast on kuivendatud. Unakvere, Poka ja Soosaare rabadest on toodetud käsitsi tükkturvast. Tänapäeval toimub turbatootmine freesturbaväljadel. 2012. aastal kaevandas Soosaare maardlas AS Kraver Soosaare I, II ja III turbatoomisalalt ning Tässi turbatootmisalalt kokku 11,5 tuhat t vähelagunenud turvast, AS Mikskaar kaevandas Raba-Jaani turbatootmisalalt 0,1 tuhat t hästilagunenud turvast. Soosaare soostikus asuv Soosaare raba kuulub Alam-Pedja looduskaitsealasse. (entsyklopeedia.ee) Parika raba asub Võrtsjärvest loodes, Sakala kõrgustiku ja Kolga-Jaani voorestiku vahel loode-kagu-suunalises sügavas nõos
Kiratseva tööstuse elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost. Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetetööstuse ettevõtteid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995).
2000 aastaks prognoositakse Soomes jääksoode pindalaks 25 tuhat ha Eestis on praegu 16 034 ha turbatootmisvälju, neist ca 10 000 ha toodetakse vähelagunenud samblaturvast mis ei sobi kütteks. Umbes 6 000 ha saab toota kütteturvast. Aastaks 2000 on planeeritud kahekordistada kütteturba kasutamist. Selle programmi täitmiseks on tarvis kasutusele võtta uusi soid. Praegusel hetkel on Eestis 4198 ha jääksoid (alad kus turbatootmine on lõpetatud), sellest 300 ha on tootmispindadest välja läinud viimase 5 aasta jooksul. Arvestades turbatootmise kavandatavat suurendamist võib eeldada, et lähema 10-15 aasta jooksul tekib küllaltki palju uusi jääksoid. Siit tulenebki probleem mida teha jääksoodega. Üldlevinud moodused muuta jääksood metsa- või karjamaadeks on mõttekas maade kasutamise seisukohalt. Kuid soode, kui tähtsa ökosüsteemi
a. tükkturba tootmine. Tänapäeval toodetakse turvast enamasti freesimenetlusel, kuid uuesti on alustatud ka tükkturba kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse. Freesturba tootmise lõpetamisel jäävad soodesse suhteliselt tasased väljad, tükkturba tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on Eestis 15 -18 000 ha jääksoid + turbaväljad, kus looduslik ökosüsteem on hävitatud, taimekasv ja turba akumulatsioon on peatunud, C sidumine on asendunud emissiooniga Maavarade registri andmeil on Eesti soodes ca 9500 ha mahajäetud turbatootmisalasid
lagunemisastmega turbakihtideni, millest toodetakse põhiliselt kütteturvast. Joonis 3.32. Kuivenduskraavide pressimine raba pinnasesse seadmega OJ-1.3K Soome firmalt SUOKONE OY Võimalik on ka turba kaevandamine korraga kogu turbalasundi sügavuselt. Sellist turbatootmisviisi rakendatakse Iirimaal, kuid selle rakendamise katsed näiteks Eestis osutusid ebaõnnestunuks ja teadaolevalt pole Balti mere äärsetes maades mujal sellist tehnoloogiat katsetatud. Turbatootmine on hooajaline tegevus. Kevadel saab tootmisega alustada kohe pärast lume ja maapinna sulamist. Varakevadel on õhu suhteline niiskus madal, mis loob eriti soodsad tingimused turba looduslikuks kuivamiseks. Suve teisel poolel õhu suhteline niiskus kasvab ja alates augustist enam turvast kuivamiseks juurde ei freesita. Turba tootmist mõjutab tugevasti ilmastik. Vihmasel suvel võib turbatoodang jääda kuiva suvega võrreldes kuni mitmekordselt väiksemaks.
põllumajanduse tähtsuse suurendamine, raha- ja pangareform, integreerumine Euroopasse. Riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist). Lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel, isandus ka tööstuslik turbatootmine. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, (suurem tähelepanu loomakasvatusele >
annaabi.ee 
