pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid
Tundra taimed ja loomad MHGto edit Master subtitle style Click 8B Hans-Erik Tõnissoo 28.12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on valdavaim samblikuliik linnades · Väga levinud taim tundras 28.12.12 28.12.12 Pohl Sugukond: Kanarbikulised Perekond: Mustikas · Hõredate männimetsade taim
· Palju kasutusalasid on peamiselt turbasammaldest tekkival turbakihil. Sellest tehakse kütteks toorturvast või briketti, samuti sobib turvas loomadele allapanekuks ja töödelduna taimedele kasvupinnaseks. · Turvas on tooraineks keemiatööstusele. · Vett võib turbasammal endasse imeda 10 20 korda rohkem, kui ta ise kaalub. Turbasammal sobib hästi aknaklaaside vahele liigset niiskust imama. · Suure veeimamisvõime tõttu on turbasammalt rahvameditsiinis kasutatud vati asemel. Kõrge happelisuse tõttu on nad praktiliselt steriilsed. · Meditsiinis kasutatakse ka turbamuda. See sobib tugi ja liikumiselundite, mõnede närvihaiguste ja naistehaiguste ravimiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.elfond.ee/muraste/index.php? option=com_content&task=view&id=52 http://bio.edu.ee/taimed/sammal/turbas.htm
moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel
paarikümne meetri kõrguseks (kuni 28 meetrit) ja tüveläbimõõt võib olla kuni 50 cm. Tegemist on lühiealise liigiga, kes ei ela tihti üle 80 aasta. ● Esimese 15–20 aastaga kasvab puu väga kiirelt, hiljem kasvutempo aeglustub. Esimese 10 aastaga võib kasvada 10 meetri pikkuseks. Tupp-villpea ● Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. ● Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates Tupp viljapea metsades näha tupp- http://www.tlu.ee/~kyttim/Sootaimed.html villpead massiliselt kasvamas. Vaevakask ● Põlvepikkusena on ta enda kohta võimas puu ja puusakõrguseni ulatudes lausa hiiglane. See ei ole seepärast, et muld oleks kehv, valgust vähe või niiskust liiga palju – ta lihtsalt
Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Turvas tekib sellest, et sammaldel pole juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammalt. Turbasamblal pole lehti aga tal on harunev vars. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud
Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Seega omab ta isegi mõneti inimese jaoks tähtsust. Rohkem aga vaatame tupp-villpead, kui ühte rabade kaunistajat. Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates metsades näha tupp-villpead massiliselt kasvamas. Kõik kohad on valgeid tutikesi täis. Nendest valgetest tutikestest on tulnud ka taimeperekonna nimi "villpea". Kust on aga nime ette tulnud "tupp"? Kui te ei karda jalgu
villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Tupp-villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis
turbasambla vahele. Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne. Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed madalamasse vette ning ronivad siis mööda taimevarsi või turbasammalt kuivale. Viimasest 10 vastsekestast väljub tiivuline kiilivalmik, kes enne äralendu peab pikalt tiibu sirutama ning ,,kuivama". Taimevarrele või samblale jääb temast maha kitiinist vastsekest (eksuuv), mille järgi on võimalik määrata kiili liiki. Valmikud lendavad ringi tavaliselt juuni lõpust kuni juuli alguseni. Selle aja jooksul nad
kadunud. Birk oli maruvihane ,ta ütles ,et ilma noata nad metsas hakkama ei saa. Vihapisarad silmas läks Ronja Birki juurest ära.. Aeg möödus, Birk arvas,et Ronja tuleb tema juurde tagasi ,ta ootas ja siis läks lõpuks teda otsima ,aga ei leidnud.Birk muutus kurvaks . Järksu kuulis ta kauguses hobust surmahirmus hirnuvat.ta jooksis hääle suunas ja siis nägi ta mära ,kelle oli rinnal haav. Samal ajal nägi ta Ronjat. Ronja ütles,et karu oli mära rünnanud. Ronja käskis Birkil turbasammalt tuua ,et see hobuse haava peale panna. Nad jäid selleks ööks mära juurde.Hommikul hakkasid nad oma Karukoopa poole minema , mära võtsid nad kaasa.Ta jääb seniks kuni haav on paranenud.Ronja silitas hobust ja ta nägi ,et udarast tilgub piima .See piim oli varsakese jaoks , aga nüüd annab ta selle meile..Nad panid hobuse nimeks Lia. Päevad kulusid ja kevadest sai suvi.Lia haav oli paranenud ja nad lasid ta vabaks.
Toores pilliroo juurikas sisaldab kuni 5% suhkrut. TURBASAMMAL Kuiva turba sammalt saab väga hästi kasutada vati ja joodi asendajana,kuna ta imeb endasse nii verd kui ka mäda ja teisi haavast eralduvaid aineid.Joodina saab teda kasutada sellepärast,et ta sisaldab endas sfagnooli, s.o. ssamasugune desiinftseeriv aine nagu krboolhape.Sammal pannakse haavale kergelt niisutatuna ja siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja plekkide välja vôtmiseks kostüümidelt,tarvitatakse ka käte pesemiseks.
sulglohuga (termokast) asub mäe lael. Punktist avaneb väike piiratud vaade lagedale jõele ja üle jõe asuvatele metsastele küngastele. Punkti tekst on õpetlik, aga võibolla liiga pikk et hoida näiteks laste tähelepanu. 6. Soolapid. Kohates ootamatult kuiva pinnasega mõhnade ja vallseljakute vahele jäävas suletud lohus soolappe, on üllatus suur. Lohu põhjas oleks tegu justkui väikese madalsooga, kus esineb rohkesti turbasammalt ja teisi samblaid. Siia lohku koguneb kevadine lumesulavesi, mille tulemusena on tekkinud nii omapärane ja ootamatu kooslus turbasambla ja kattekolla padjanditega. Soolapid on punktist näha. Tekst on lihtne ja selgitav. 7. Ristikuused asusid varem Tõravere - Peedu maantee ääres ja olid meie esivanemate puukultuse märkideks. Matuserongi möödumisel lõigati kuuse sisse kadunu mälestuseks, mõnel pool ka selleks, et kadunu ei pääseks koju käima, rist. Kahjuks on
TURBASAMMAL Kuiva turba sammalt saab väga hästi kasutada vati ja joodi asendajana,kuna ta imeb endasse nii verd kui ka mäda ja teisi haavast eralduvaid aineid.Joodina saab teda kasutada sellepärast,et ta sisaldab endas sfagnooli, s.o. ssamasugune desiinftseeriv aine nagu krboolhape.Sammal pannakse haavale kergelt niisutatuna ja siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL Tema juurt tarvitatakse nagu seepi.Eriti hästi vahutab peenestatud juur.Seebilillega käsi pestes pole soovitav seda nuusutada ega maitsta vahtu kuna see tekitab aevastust ja on mürgine. HARILIK PÖISROHI Pôisrohu noori kasvuseid tarvitatakse toiduks.Neil on spargli maitse ja neid keedetakse ning süüakse nagu salatit. VALGE PUSUROHI Tarvitatakse rasva plekkide kôrvaldamiseks pesupesemisel ja
Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö ,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus. Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde (Sphagnum) süstemaatika ja taimeanatoomia. Praegu on Eestis kindlaks tehtud 44 liiki turbasammalt. 3 Pärast Bunget valiti botaanikaprofessoriks Heinrich Moritz Willkomm, kes töötas selles ametis 1874. aastani ja oli ka botaanikaaia juhataja. Peamiseks teeneks tuleb pidada botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatluste1 alustamist ja juhendamist. 1873. aastal avaldas Willkomm üksikasjalise botaanikaaia kirjelduse, millele eelnes kõigi botaanikaaias kasvavate taimede ülemääramine
globularis, May lily, common cow-wheat, purple moor grass. The moss layer is vigorous and unbroken. Iseloomulikud liigid alustaimestikus on järgmised: mustikas, pohl, keratarn, leseleht, palu-härghein, sinihelmikas. Samblarinne on jõuline ja katkematu. (samblarinne on tüse ja lausaline) In addition to the ordinary species of forest mosses also patches of bog moss and hair moss can be found there. Lisaks tavalistele metsa samblaliikidele võib laiguti esineda ka turbasammalt ja karusammalt. The hair moss-bilberry subtype is widespread on gley and podzolic gley soils which are sod-podzolized and contain superfluous moisture.Karusambla-mustika osatüüpi on laialdaselt levinud glei- ja liigniisketel leetunud glei- ja leedegleimuldadel. The litter horizon is thick (8...15 centimetres) and of raw humus type (it has turned into peat). Kõduhorisont on tüse (8...15 sentimeetrit) ja toorhuumusega (see on muutunud turbaks).
punasevärvilisi õisi . Ta on valgusetundlik , kuid tundlik otsesepäikese suhtes pole . Tepmeratuur ei tohi langeda alla 15 soojakraadi . Kastmine ja väetamine on taime nõrgad kohad . Seetõttu tuleb vesi pehmendada või kasta vihmaveega . Tavalistes taimeväetistes on palju ühendeid , mille suhtes flamingolill on tundlik . Aseainena võib kasutada hüdrokultuuridele mõeldud vedelväetisi . Normaalse arengu tagamiseks kasutada just flamingolilledele mõeldud turvast ja turbasammalt sisaldavat kasvusubstraati . Paljundatakse jagamise teel või seemnetega , mis on aga suhteliselt aeganõudev . Kasutatakse õisdekoratiivtaimena siseruumides . Päris on flamingolill Kolumbiast . Vajab igal teisel kevadel ümberistutamist . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kilptäid , kedriklestad ja hahkhallitus . Flamingolilli on palju like , millest mõned on väga suured ja neid kasvatatakse lõikelilledena lillemüüjatele . Kodude jaoks on aretajad loonud kompaktsed taimed , kes
· Ökonissidele kohastunud: mättal, mätta vahel, älves, laukas, metsas, allikasoos... erinevad liigid Turbasamblad kujundavad ise oma kasvukeskkonda edifikaatorid. Sood kui loodusmaastikud. Vee säilitamine soos. Süsiniku eemaldamine atmosfäärist. Turvas kui ressurss: küte, taimekasvatus, keemiatööstuse tooraine, naftat jmt saastet imav materjal, vett mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!) Kuivendamisel ja soostumisel toimub turbasammalde ja teiste lehtsammalde vahel tihe konkurents: kuivendatud rabametsas (ülal) valdavad nn metsalehtsamblad, rabastuvas metsas (all) tungivad turbasamblad lehtsammaldele peale (,,ronivad mätastele"). Teised lehtsamblad
annaabi.ee 
