Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud turbasambla piirkonnad Tsiilis, Argentinas, Brasiilias, Uus-Meremaal ning Tasmaanias. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel. Turbasamblad ei suuda kasvada kuivades tingimusteks nagu näiteks kõrbetes.[5] Lisaks on leitud mõningaid turbasamblaid ekstreemsetest kasvukohtades (Islandi kuumaveeallikate äärest). Ökoloogiliste nõudmiste suhtes on turbasamblad erinevad: on laia amplituudiga ja kitsa amplituudiga liike. Ainult allikasoodes, kuid on ka liike, mis kasvavad igal pool niisketes kohtades. Enamik turbasambla liike kasvavad valgusküllastes kohtades, vaid üksikud liigid eelistavad varju. Turbasamblaid on võimalik jagada kasvukohaeelistuste järgi viieks: soostunud metsade,
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk
*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb
Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud. Esineb sookaske, haaba, saart, paakspuud, pajusi, lodjapuud, soopihla, pääsusilma, hariliku teravtippu ja kohati ka turbasamblaid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=DpAvy0Q05tyCsM:&imgrefurl=http: //www.miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud_janikapalu.htm&docid=INFHQAklnMzzeM&imgurl =http://miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud2_janika.jpg&w=325&h=245&ei=rPuMUNLrG8Xjt QbUx4CYCg&zoom=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Niit
num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium schreberi Karusammal -Kaksikhambad http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html Dicranum scoparium leidub ka karusamblaid – harilik karusammal Polytrichum commune • kohati esineb isegi – turbasamblaid Sphagnum sp. Turbasammal Kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://bio.edu.ee/taimed/gene ral/indexnimek.html Kasutatud materjalid Palumetsad http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm Palumets-liigid
matkarada algab Tallinna näha vetikaid või kohata eriliste veekogumisrakkude Narva maanteelt Loksale viiva veetaimi. ning okste, varte ja lehtede tee lähistelt ja lõpeb Vana- omapärasele Taimestik: matkarada läbib veejaotussüsteemile. Narva maantee ääres. Viru raba mitmeid kooslusi. Turbasamblaid iseloomustab matkarada on 3,4 kilomeetri Palumänniku all maapinnal punakas või valkjas värvus ja pikkune, kulgeb enamasti leidub Eestis tavalisi samblaid: kimpudena asetsevad oksad. mööda laudteed ja on palusammalt ja harilikku Eestis tuntakse turbasambla tähistatud valge-rohelise-valge laanikut
Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed. Eestis üks levinumaid samblaliike on turbasammal Turbasammal (Sphagnum) on nii tavaline ja lihtsalt äratuntav, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub
näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub
Sel ajal pole veel näha pikki valgeid karvu, nende asemel paistavad silma väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed. Kollastest tolmukapeadest on aga õied õitsemisajal kollakad Turbasamblad (perekond Sphagnum) Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub
hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid (Paal, 2007). 3. Liigid looduskaitsealal Meenikunno looduskaitseala on liigiliselt väga mitmekesine. Leidub palju selgroogseid, selgrootuid ja taimi. Lisaks tavapärastele liikidele, pohlad, mustikad, seened, jõhvikad, leidub looduskaitsealalt ka kaitsealuseid liike. Rabast leidub mitmeid kaitsekategooria esindajaid. Esimene neist on rüüt (PLUVIALIS APRICARIA) elutseb Eestis lagerabadel. Pesitseb lagedatel peenar-älves-rabadel. Pesa rajab
Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini rakukestad), mis on veemahutiteks. Lisaks sellistele rakkudele mahub palju vett ka sammaltaimede vahele, sest enamasti kasvavad nad tihedasti koos
maitsevad talle vesiroosi lehed. Metssead tuhnivad taimede maa-alustes osades. 9 Selgrootute uuringuid pole Mukri rabas veel tehtud. 10 4. TURVAS - RABA RIKKUS Turvas on taastuv loodusvara. Turba moodustavad veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas osaliselt lagunenud taimejäänused, rabas eelkõige turbasamblad. “ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne
Selgesti erinevad on samuti niisked ja kuivad raba- karusambla taimed. Nimelt siis, kui vett vähe, peab taim end kuidagi kuivamise eest kaitsma. Raba- karusammal teeb seda nii, et tõmbab enda lehed hästi varre ligidale. Nii ei saa Raba-karusammal neist vett välja auruda. (Polytrichum Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla
kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede
märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv. Taimedest on esindatud tarnad, soopihl, alpi jänesvill ja turbasammal. Rabade taimestik. Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite omapära tõttu valitsevad rabadel tingimused, mida suudavad taluda ainult vähesed taimed. Seetõttu on rabade taimestik liigivaene. Eesti rabadel on samblikke ümmarguselt 50 ja vetikaid 150 liiki. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnetaimi on kokku vaid paarikümne liigi ümber. Umbes niisama palju on turbasamblaid ja pärislehtsamblaid. Silmas pidades rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära, võib neid rühmitada järgmiselt: 1.) turbasamblad, 2.) igihaljad puhmad (kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, kukemari, jõhvikad, pohl), 3.) suvehaljad puhmad (sinikas, mustikas) 4.) puud , 5.) kitsalehelised rohttaimed (tupp-villpea, rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8)
kastutada. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku. Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki. Kaitsealal on leitud kasvamas 563 liiki kõrgemaid taimi, millest kaitsealuseid liike ja EPR liike on kokku 47. EPR'i järgi on eriti ohustatud liikide seas leitud harulist võtmeheina, kummele- võtmeheina, roomavat akakapsast ja muda-lahnrohtu. Haruldastemastest liikidest on leitud palu- karukella, hanepaju, harilikku sookolda ning 19 liiki käpalisi, millest haruldasemad on
kuiv kiht. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008: 8) Umbes 1500 hektarilise pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid on ka mitu suurt laugasjärve (Kamarujärv, Keskmine Suujärv ja Suur Suujärv). Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Laudteel jalutades võib näha tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, huulheina ning kiduraid mände. Kõige rohkem on mitmevärvilisi turbasamblaid. Rabast võib leida ka Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit sarikalist austria roidputke, orhideedest rohekat käokeelt, pruunikat pesajuurt ja roomavat öövilget. Meenikunno raba on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kaitsealal on kindlaks tehtud 40 linnuliigi esinemine. Siin on esimese kaitsekategooria – kalakotka – ning teise kategooria metsise elupaik ja mänguala. Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi,
soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud Siirdesoo 12% Üleminekukooslus madalsoolt rabale Vesi suhteliselt min. ainete vaene Mätaste vahel, mätaste vahel madalsoolik Taimkate: Rohurinne hõredam. Pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas. Samblarindes turbasamblad, soovildik. Põõsastest pajud. Puudest sookask. Mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblaid. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. MADAL- JA SIIRDESOOD Putukad Üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid · Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme.
omapära, mis ei torka küll kuskilt silma, kuid mida on siiski ehk huvitav teada. Nimelt on see sammal leidnud, et talle ei piisa ainult sugulisest paljunemisest ja eoste abil levimisest. Tema juures võib üpris sageli kohata sammalde hulgas suhteliselt haruldast vegetatiivset paljunemist. Soovildik võib levida eriliste sigilehtede abil. Need ujuvad niiskes ümbruses veidi ringi ja sobivates tingimustes arenebki neist uus soovildiku taim. 6.4 Turbasammal Eesti rabades kasvab rohkesti turbasamblaid. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Nad moodustavad pehme ja vetruva samblavaiba. Sõltuvalt turbasambla liigist ja kasvukohast võivad nad värvuselt olla kas kahvaturohelised, pruunikad või punakad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes
Rabastuvate metsade tüübirühm- metsad, mille muld on veega küllastunud, iseloomulik on suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. 1.7.1. sinika kkt.- happelise mullaga, põhiliselt männikud. Põhjavee tase kõrge ja kõikuv. Rohu-puhmarindes vähenõudlikud puhmad (kanarbik, kukemari, sookail) ja niiskuslembesed rohttaimed. Samblarindes palju turbasamblaid ja karusammalt. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. 1.7.2. karusambla kkt.- levinud soode ümbruses tasandikel. Mulla lähtekivimiks savid ja liivsavid. Veepiir võib tõusta maapinnani. Põõsarinne hõre ja vilets. Alustaimestikus vähenõudlikud puhmad, tarnad, kõrrelised, osjad. Samblarindes domineerivad turbasamblad ja karusammal. 2. Soometsade klass 2.1
Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Võlingi laugeallikas ja Oostriku allikad kuuluvad Eesti veerohkeimate allikate hulka. Mitmed siinsed allikad kuuluvad Eesti veerikkaimate hulka ning annavad alguse selgeveelistele ojadele ja jõgedele. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Looduskaitsealalt on teada üle 450 soontaime liigi. Samblikke on leitud 125 liigist. Erinevaid samblaid on 140, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur.
edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud
Dm 0,1 0,2 Mg m-3, sõltub lagunemisastmest T1T2T3 Pü 5080% Maht muutub veesisalduse muutudes Metsadest padumetsad Veemahutavus: t1 15 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid Suur soojusmahtuvus, väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood Soomuldade keemiline koostis Rabad R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 40 cm kihis
Kui soovee pH on üle 6,4, siis on reeglina tegemist kaltsiumirikka keskkonnaga. (Kink et al 1998: lk 12). Raba on unikaalne vähemuutuv ökosüsteem, kus valitsevad sellised keskkonnaolud, mida suudavad taluda püsiva elupaigana vaid vähesed taimed ja loomad. Raba floora ja fauna on liigiliselt väikesearvuline. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnelisi taimi on rabas kokku vaid paarikümne liigi ümber ning umbes sama palju on pärislehtsamblaid ja turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti rabamännikute rohu- ja puhmarindes kasvab 17 taimeliiki, sama suur on samblarindes ühtekokku metsa- ja turbasamblaliikide arv (Valk 2005: 39). Samblarindes domineerivad turbasamblad, kes jagatakse toiteelementide nõudlikkuse suhtes kolme rühma: eutroofsed ehk nõudlikud (kasvavad madalsoos), mesotroofsed ehk keskmise nõudlikusega (siirdesoos ja rabastuvas metsas) ning oligotroofsed ehk vähenõudlikud (rabas)
valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel h. kukemari, h. leesikas, h. pohl ja palu- härghein. Sammaldest kasvab palusammalt, lainjat ja harilikku kaksikhammast (Dicranum scoparium), samuti põlenud aladele iseloomulikud liiv- ja palu karusammal (Polytrichum juniperinum). Samblikest leidub hõredalt põdrasamblikke ja isalandi samblikku. Tugevasti leetunud muldadel (sinika- kanarbiku alltüüp) esineb vähesel määral sinikat (Vaccinium uliginosum), sookailu (Ledum palustre), samuti turbasamblaid (Sphagnum sp.) ja harilikku karusammalt (Polytrichum commune). Kultiveeritakse Mä külvi teel 8000.....10000 kultiveerimiskohta/ha. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 3% riigimetsade pindalast ja 0,3 % kogu metsamaast. 21. Palu- ja laanemetsad . Palumetsad Palumetsade nimetus on tuletatud palukast e. pohlast. Võrreldes
Peale viljastumist arenevad emastaimedel enam kui 10 cm pikkused harjased, mille otsas on eoskupar. Eoskupart katab narmastunud servaga tanu. Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas. TURBASAMBLAD valitsevad rabades, aga kasvamas leiame neid ka soostuvatest metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb kasutada luupi ja mikroskoopi. Kõigile turbasammaldele on iseloomulikeks tunnusteks: 1) oksad paiknevad varrel kimpudena, osa neist hoidub eemale, osa ripub 2) varre tipus moodustub noortest okstest tihe "pea" 3) enamasti on varre- ning oksalehed erineva ehituse ja kujuga 4) turbasammaldel on tohutu veeimamisvõime, sammal võib kinni hoida enda kuivkaalu 10-20 korda ületava
sookail jt). Kuna liigniiskus ei takista enam puude kasvu, hakkab sooservades peale kasvama mets. Tänapäeval on inimene asunud kunagi rikutud soid taastama. Mõne aasta eest alustati Soomaa rahvuspargis asuva Kuresoo raba taastamist. Soode kaitsmiseks suletakse seal olevad kraavid tammidega. Nii hakkab veetase aeglaselt tõusma ning taastub taimedele vajalik liigniiskus. Rabaservades raiutakse maha seal kasvama hakanud mets. Mõnele mahajäetud turbaväljale proovitakse turbasamblaid istutada. Selle tulemusena hakkab moodustuma uus turbakiht. 142. Taimestik ja taimkate. Eesti asend floristilises, geobotaanilistes ja botaanilis- geograafilistes liigestustes ning rajoneering. Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid
annaabi.ee 
