põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv tuhk toimib siis väetisena. Niidetud rohtu kasutatakse multsina maasikakasvatuses ja ka mujal integreeritud- ja ökoloogilises marjakasvatuses. Peenarde vahel kasvavat rohtu tuleb niita tihti, sest kui niidetud rohu kiht saab liiga paks, hakkavad sinna kogunema teod. Niidetud rohi laguneb ja varustab mulda toitainetega. Turbamultsi kasutatakse haljasaladel ja vaarikakasvatuses. Lehtpuusaepuru kasutatakse samuti kõige enam vaarikakasvatuses. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad mikroorganismid ohtralt mullalämmastikku, mistõttu esialgu tuleb taimedele väetistega lämmastikku juurde anda. 2) multsikiht takistab kevadel mullapinna sulamist, mistõttu ei soovitata multsida
ainult liigniiskust , vaid mõjutatakse kõiki reziime. Taimed lähevad üle oma arengus järgmisesse faasi, kui on saanud teatud soojuskvantumi. Suvinisu ja kaer on suhteliselt pika vegetatsiooniperioodiga. Kui kaer külvata liiga hilja ja kui juhtub olema jahe suvi, siis kaer ei valmi. Et mõjutada muldade soojusreziimi, kasutatakse mitmeid võtteid: maasikaid kasvatatakse mustal kilel (muld soojeneb ruttu üles), kasutatakse katteloori kaitseks külmade eest, kasutatakse turbamultsi, põhumultsi. Kaevata kraav, panna põhja põhk ja ammooniumnitraat, katta kilega, veebruaris kasta sooja veega ja katta uuesti kilega ja nüüd panna peale turvast ja selle peale kartulid. MULLA TOITEREZIIM Selle all mõistetakse kõikide omadust k ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toiteainetega. See sõltub mulla keemilisest koostisest, mineraloogilisest koostisest, reziimidest jne
annaabi.ee 
