Põhjuseks on turbatolmu levimine. Näiteks Pärnus aastaid probleemiks olnud turbatolmu levimise jõe vasakkaldale ja kesklinna, mida lahendati hiigelladu ehitamisega. Turba teiseldamiseks kasutatakse koppad. Kasutusel on külmunud turba purustuskopp, laadimiskopp, vaakumkogujad. Lähtesadama kirjeldus 5 Kõige turbarikkam on Pärnumaa, mille arvele tuleb peaaegu üks kolmandik kogu turbamassist. Seega lähtesadamaks on valitud Pärnu Sadam. Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest.
ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused.
vesi). Kolloidsüsteemi tunnused: Osakeste suurus 1…100 nm (ioonil 0,3 nm); Liikumiskiirus madalam kui ioonil; Dialüüs – poolläbilaskva membraaniga saab seda lahutada Termodünaamiliselt ebapüsivad, st osakesed võivad vastastikku toimida. Elektroforees – lahuses elektriväljas osakesed jaotuvad pooluste vahel Turba lagunemisaste Turba lagunemisaste (humifitseerumine) näitab lagunenud amorfse turbamassi (huumuse) osa protsentides kogu turbamassist. Turba humifitseerunud massi moodustavad huumusained ja teised taimse materjali laguproduktid. Hästilagunenud turbas on rohkesti tumedat amorfset orgaanilist ainet - huumust. Niisugune turvas on mudataoline ning muundumata taimejäänuste osatähtsus selles on väike. Vähelagunenud turvas koosneb peamiselt poollagunenud taimejäänustest, kuna amorfset huumust on vähe. Tabel Turba lagunemisastme R ja H võrdlus Lagunemisaste von Posti skaala Järgi
annaabi.ee 
