Võrtsjärv
(heinamaad, viljapõllud, karjamaad). Näiteks on ka roolõikus, kui majanduslik tegevus
ning
kohalike elanike sissetuleku allikas seotud mitmete, sh Euroopa mastaabis
ohustatud
linnuliikide, nt hüüp, käekaiguga. Lisaks pesitsevatele lindudele on Võrtsjarv ilmselt
väga
oluline ka just läbirändavatele linnuliikide, tänu põhja-lõuna suunalisele asendile,
suurusele,
ümbritsevatele põllumajandusmaastikele ning vee-elustikule.
Maavarad
Piirkonna tähtsaim maavara on turvas. Turbaliikidest on enam levinud keskmiselt ja
hästi
lagunenud puu- ja pillirooturvas, kaasnevateks maavaradeks on järvelubi ja
järvemuda.
Sapropeeli tüüpi põhjamuda on Võrtsjärves 200 milj m3, järvelupja 160 milj m3
(Haberman,
1995). Territooriumil esineb maavaradest, ka suurel hulgal liiva ja kruusa.
Põhja ja pinnavesi
Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi
paikneb
100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena
paiknevad
annaabi.ee 
