Rabad ehk kõrgsood on tavalised kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Rabad on valdav sootüüp Balti riikides, Taanis, Fennoskandia lõunaosas ja Soti madalikualadel (1.). Sademete rohkes kliimas areneb kõrgsoo korrapärase madala kupli kujuga rabamassiiviks, mille lagedat, tasast või kumerat keskosa (rabalava) ääristab harilikult rabametsaga kattunud rabanõlv (2.). Rabade pinnareljeef võib tänu paksule turbakihile erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna
vajumine toimub pinnase tihenemise tõttu. Savipinnasel on pinnase tihenemine väga aeglane. Suuremal koormusel hakkab vajumine intensiivistuma, kuna tugevuse ammendumine toob endaga kaasa pinnase tugevuse ammendumise ja plastsete deformatsioonide tekke. 51. Kirjeldage Kaarma kiriku ehitusgeoloogilist alust ja sellest tulenevaid probleeme Kaarma Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele. Pinnase ülemised kihid on küll kandvad liivakihid aga need toetuvad omakorda turbakihile, mis on väga kokkusurutav. Ning kuna hoone vundament ei vasta hoone tegelikule massile on pinnasele mõjuvad jõud suured ning pinnas hakkab vajuma ning mängima. Hoonele tekivad mõrad ja valjumid. Kuna turbakihi all on omakorda savikiht, siis toimub raske hoone vajumine väga pika aja vältel. 52. Selgitage Toolse lossi ja Tallinna linnamüüri geotehnilisi probleeme. Toolse lossist teatud osa oli ehitatud liivasele ja krussasele pinnasele, ülejäänud kihid koosnesid savist
annaabi.ee 
