nende osatähtsus protsentides. 1. halvasti lagunenud (alla 20 %) Näide LP 50 % 2. keskmiselt lagunenud (20-40 % ) KI 30 % 3. hästi lagunenud (üle 40 % )' GI 20 % Mullaerimite kompleksi korral tähendavad semikooloniga t3 45 või t3 50-6 turbahorisondi tüsedus eraldatud lõimisevalemid nende kuulumist mõlema turba lagunemise aste mullaliigi juurde: turbahorisondi tüsedus Näide: LP;LPg ehk LP LPg sl50; ls sl50; ls ls t3 15 või t3 15-20
ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm. Gleistunud leostunud muld (Kog) ls_140-60/r_2ls_2 kerge liivsavi uurimissügavuses 140- 60cm, kergelt koreseline, keskmine liivsavi. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') t_230-100/ls keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 30-100cm, kerge liivsavi Madalsoomullad on keskmise viljakusega (püsirohumaana viljakad) mullad. Ka gleistunud leostunud mullad on keskmise viljakusega. Põllu kuju on tavaline, täiesti sobib põllumaaks,
*Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse. Põhjavesi on tõusnud, mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Tavaliseks puuliigiks siin on sanglepp, kuid temaga koos kasvab ka mitmeid muid liike, nagu
miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud. Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti
samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele,
Tpr: T3-(CG)-Dg. 2. Rähkne turvastunud muld Gk1. Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või
Kasutajale, kellele on oluline mullaandmed korrektselt kujundatud digitaalse mullakaardina on sobilik kasutada dgn formaadis andmeid. Digitaalsetel mullastikukaartidel- ja andmebaasides sisalduv informatsioon 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. Maa kui kinnisvara väärtust mõjutavad tegurid- I Sotsiaalsed tegurid muudatused rahvaarvus muudatused elanikkonna tiheduses muudatused perekonna suuruses jagunemine sotsiaalsetesse gruppidesse jne II Majanduslikud tegurid SKP majanduse areng palgatase krediidi saamise võimalused jne III Seadusandlus planeerimine keskkond ehitus jne
Põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Esineb kuni 30 cm tüsedune toorhuumusekiht. Muld happeline. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soometsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% , metsas 36,7%, haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1) soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi;
Kihisemine kõrgema kui 30 cm. Tpr: (T2)-T3-BG-CG. 3. Küllastunud turvastunud muld Go1. Turbahorisondis pHKCl >5,6 (6,0). Tpr: T-BG-CG. 26 4. Küllastumata turvastunud muld GI1. Turbahorisondis pHKCl <5,6 (6,0). Tpr: T-(AT)-G-CG. 5. Leede-turvastunud muld LG1. Happelised metsa liivmullad, esineb leethorisont. Tpr: O-T1-AT-Bhf-BG-CG. Turvastunud mullad esinevad valdavalt ainult looduslikel aladel. Kultuuristamisel kujuneb õhukese turbahorisondi asemele toorhuumuslik horisont ja lähevad seega üle gleimuldadeks. Normaalse arenguga turvastunud muldade kui üleminekumuldade osatähtsus Eesti muldakattest on ca 6,3%. Kõige enam leidub turvastunud leedemuldi. Levik peamiselt koos glei- ja turvasmuldadega. VII Tüüp Soomullad ehk turvasmullad Mullad, millel turbahorisondi tüsedus on üle 30 cm. Tekivad: (1) glei- ja turvastunud muldade edasise soostumise tulemusena, (2) veekogude kinnikasvamise tulemusena (põhjast või
kujunenud automorfsed mullad, küs pärast rohkeid sademeid või luma sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkihti ülavesi, põhjustades sel ajal ajutist liigniiskust. automorfsed mullad: on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel mööral ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad: on kõik soostunud minraalmullad, kus esineb liigniiskusest tingituna gleistumist ja turvastumist hüdromorfsed mullad: kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm õhureziim: mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbilaskvuse ja õhuvahetusega seotud ajalisi muutusi õhumahutavus: näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas õhuläbilaskvus: mulla võime õhku läbi lasta õhuvahetus: aeroobsed mokroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Selle tulemusena tekib nende gaaside konsentratsiooni erinevus atmosfääri- ja mullaõhu vahel, mis on
mõõdukalt happeline ning selle järgi ei sobi see kõikide kultuuride kasvatamiseks kõige paremini. Lõimiseks oli kõigis 8 poolkaeves kerge liivsavi, mistõttu sobib seal kasvatamiseks sellised kultuurid mis ei talu liiga kerget ega liiga rasket mulda. 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed : Metsas tehti sügavkaeve 100cm sügavusele ning saadud andmetega määrati muld väga õhukeseks, halvasti lagunenud madalsoomullaks. Turbahorisondi tüseduse järgi jaotatakse madalsoomuldi väga õhukesed – 30-50cm; õhukesed – 50-100cm; tüsedad – üle 100cm (Raimo Kõlli, 2012). Lisaks sügavkaevetele, teostati kaheksa poolkaevet sügavkaevest 4 meetri kaugusele igasse ilmakaarde, et koguda andmeid huumuskihi kohta suuremalt alaltl. Metsamulla poolkaevete turbakihi tüsedus varieerus 28cm kuni 32cm. Tabel 3. Metsamulla kaevete tüsedused ja huumusesisaldus.
automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad - on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel määral ei mõjuta. Poolhüdromorfsed on kõik soostunud mineraalmullad, kus esineb liigniiskust tingituna gleistumisest ja turvastumisest 89. hüdromorfsed mullad - kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm piiri. 90. õhurežiim - mõistetakse mullaõhu koostise, mulla õhumahutavuse, õhuläbiöaskvuse ja õhuvahetusega seotud ahalisi muutusi 91. õhumahutavus - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas. 92. Õhuläbilaskvus - mulla võime õhku läbi lasta määrab ühuvahetuse mulla ja tmosfääri vahel. 93. õhuvahetus, diffusioon - aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi
Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele.
intensiivsusele kujunevad leetunud glei (LkG), leede-glei (LG) või leede turvastunud mullad (LG1). Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Soomtsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi;
Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite. Esimesed on olnud tekkest peale niidud, teised on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele.
võimalus konverteerida andmeid teistesse andmebaasi programmidesse. Hetkel on Eesti mullakaart ja mullaandmebaas saadaval kolmes erinevas vektroformaadis: MicroStation, MapInfo, ArcView. Sisalduv info: 1. Mulla kaardistamisüksused (tähistatud mulla sifriga). 2. Mulla lõimis, kas ühe või mitmekihilisena. Viimasel juhul koos kihtide tüsedusega. Lõimis esitatakse koos koreselisuse (peenkivisuse) astmega. 3. Mulla huumuslike horisontide või turbahorisondi , metsas ka metsakõduhorisontide tüsedus. 4. Suurkivisuse aste. 5. Mulla perspektiivboniteet. Ainult haritavate muldade kohta. 79. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust jne. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 10 punkti: · 3 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 3 punkti) · 2 avatud küsimust (üks küsimus 2-punktiline ja teine 1-punktiline)
tuleb kasvukoht paigutada soostuva tüübi alla, milledest lähim on angervaksa. Ühtedel kuivendusobjektidel võib märgata angervaksa tüübi osatähtsuse olulist suurenemist, teistel (Venevere ja Tuduküla kuivendustandril) on angervaksa kasvukohatüübi pind vähenenud, kuid naadi kasvukohatüübi pind mitmekordselt suurenenud. Savise aluspõhjaga õhukeseturbalistes soodes vähenes pärast kuivendamist turbahorisondi tüsedus lodus ja madalsoos kiirusega 0,8 cm aastas, siirdesoos 0,6 cm aastas. Paremini vett läbi laskva aluspõhjaga soodes ulatus turba kadumise kiirus kuni 1,5 cm-ni aastas (Pikk, 1997). Nii toimub kuivendatud alal turba tüseduse, taimkatte ja puistu koosseisu muutumine metsa kasvuks kasulikus suunas. Seega tuleb meie poolt käsitletud kuivendamise tulemusi vaadelda suhtelistena, kuivendamisest teatava perioodi möödumisel avalduvatena. Seejuures tuleb silmas pidada, et
Tootlikkus on madal, 100 metsasamblad ja turbasamblad. lehtpuuliigid. Sobib (tänu väga kõrgele aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, (100-160 m 3 /ha). Soometsad vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. kuivendamata aladel üle 30 cm ja Parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) on Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, kuivendatud aladel üle 25 cm. kaasikud. pajud, kadakas, pihlakas. Soomullad
Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal - IV bon. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. Puhmasrindes sageli mustikas, pohl. Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad ja turbasamblad. Levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. 34 Soometsad Need on metsad, kus turbahorisondi tüsedus on kuivendamata aladel üle 30 cm ja kuivendatud aladel üle 25 cm. Soomullad Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, pindmine horisont turvastunud, turba tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud selliste kasvutingimustega ja millede juured ei ulatu turbaalusesse kihti. Soomuldi Eestis: 23,2% metsas 36,7% haritaval maal 7,9% Iseärasused: 1)soo kasvab turba kasvamisega, kujundab ala mikroreljeefi;
paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest. Põõsarinne on liigirikas, puutüvede ja põõsaste ümber keerduvad sageli humala väädid. Jõest kaugemal, kaldavallide taga madalamatel lammialadel paiknevad lammi-lodumetsad, mis nii valitseva puuliigi (sanglepp) kui ka alustaimestu poolest sarnanevad tavaliste lodumetsadega. Soostuvate metsade klass Soostuvad metsad kasvavad tasase või nõgusa pinnamoega aladel, kus mulla turbahorisondi tüsedus ei ületa 30 cm. Nende hulka kuuluvad soovikumetsad ja rabastuvad metsad. Soovikumetsade ökoloogilised tingimused sõltuvad eelkõige põhjavee tasemest, selle liikuvusest ja taimedele vajalike toiteainetega rikastatusest. Nad kasvavad nii küllastumata, küllastunud kui ka turvastunud gleimuldadel. Paremates kasvukohtades valitsevad puudest sanglepp või kased, vähemsoostunud paikades on põhiline puuliik kuusk, mõnikord haab või saar
annaabi.ee 
