· Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50...80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10...20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. 9 · Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca. 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral.
Toorturvas sisaldab kuni 90% vett ja 10% kuivainet. Tootmisel kuivab turvas soodsates tingimustes õhu käes ja päikese mõjul kuni 25%-se, üle aasta varju all seismisel isegi kuni 15%-se niiskusesisalduseni. Ilmastikust tingituna läheb turvas tarbimisele sageli normaalsest (33%) kõrgema niiskusesisaldusega (40...50%). Turba kütteväärtus Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust Qta = 8...14 MJ/kg (freesturbal keskmiselt 11 MJ/kg, tükkturbal 13 MJ/kg), turbabriketil Qta = 17,2...18,5 MJ/kg. Põlevaine kütteväärtus Q pa on piirides 20...25 MJ/kg, keskmiselt 21,1 MJ/kg. Süttimistemperatuur Õhkkuiva turba süttimistemperatuur võib olla 225 °C. Termiline lagunemine aga algab juba 100...110 °C juures. Tuhk Turbatuha keemiline koostis erineb oluliselt puidutuhast. Turbatuha keemiline koostis muutub suurtes piirides sõltuvalt paikkonnast ja turba liigist Sama võib öelda ka tuha sulamiskarakteristikute kohta:
annaabi.ee 
