Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40. Millist rohtset biomassi maailmas ja Eestis kasutatakse? Õled. 41. Milles seisneb biomassipõhiste kütuste eripära? Need on taastuvad. 42. Millist tüüpi kütuseks võib turvast liigitada Fossiilkütuseks. 43. Milliseid turbakütuseid toodetakse? turbabriketid, pelleteid, küttefreesturvas, küttetükkturvas. 44. Mille poolest erinevad kütte- ja kasvuturvas? Mis on van Posti skaala? kasvuturvast kasutatakse kasvupinnasena, kütteturvas lasub selle all ja kasutatakse kütteks. Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks,
materjalidest süttida sädemetest. Viimased suttivad vaid madala (alla 60%) niiskuse korral. Turba süttimine suurema niiskuse juures on seletatav turbas sisalduvate ka madalamal temp. kiirelt hapenduvate ühenditega ja suure eripinnaga narmasstruktuuridega. Narmad ning üksikud kuivemad osad soojenevad ja süttivad kiiremini. 31. Freesturvas - soo pinnast freesitud ja õhu käes kuivatatud peen turbapuru, Tükkturvas - märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabriketid (brikett-turvas) - sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhuga (100-130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid (Eestis on kasutatud alates Tootsi tehase valmimisest elamutes pliitide ja ahjude kütmiseks ning alates 90-ndatest aastatest ka eksporditakse Rootsisse, kus kasutatakse soojuselektrijaamades kütteks ) Turbapelletid on kuivatatud freesturbast pressitud peened (sõrmejämedused) turbapulgad, mida, sõltuvalt kuivatamise meetodist, on kahte liiki: välipelletid -
Väljasõelutud peenosa ei lähe ressursina kaduma, sest see kasutatakse ära järgmistes tootmis- tsüklites. Joonis 3.34. Laineliselt pressitud tükkturvas, mis tagab minimaalse kontakti raba pinnaga ja kuivab seetõttu kiiremini 33(113) Villu Vares Energia ja keskkond 3.3.2 Vääristatud turbakütused Väärindatud turbakütustest on väga laia levikuga turbabriketid, mida toodetakse freesturbast. Reeglina paiknevad turbabriketitehased turbarabade ligidal. Et briketitootmine saaks toimuda pidevalt, tuleb freesturvast toota suve jooksul niipalju, et sellest jätkuks vähemalt aastaks. Et vältida tooraine puudusest tingitud seisakuid briketitootmises, toodetakse soodsate suvede jooksul freesturvast varuks ka järgmiseks aastaks, mis võib osutuda vihmaseks ja turba tootmiseks ebasoodsaks. Freesturbast saab toota ka pelleteid
annaabi.ee 
