lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-, lubja-, turbabriketi-, keemiatööstus, transport). Atmosfääri paisatakse tolmu, süsinikku, väävlit, kloori, lämmastikku, fluori, rask-metalle, leelismetalle, mikroelemente, ka radioaktiivseid ühendeid. Tuulega kantakse laiali. Viimastel aastakümnetel ilmneb üha enam saaste kahjulik mõju. Sademeid vaadeldakse atmosfääri sanitarina, saast kantakse maapinnale, mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat. Degradatsioon Viljaka mulla, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine.
Turbaliit, s.a.). 4 2. TURBA KASUTAMINE Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni tarbiti Balti riikides kaevandatud turvast peamiselt siseriiklikult, nii põllumajanduses kui ka energeetikas. Hiljem kui toimusid ümberkorraldused põllumajanduses kadus kohalik vajadus allapanu- ja aiandusturba järele. Osad katlamajad ehitati ümber õli- ja gaasiküttele ning kodumajapidamises võeti turbabriketi asemel kasutusele teised kütused. Hästilagunenud turvast on hakatud aina enam kasutama aianduse tarbeks. Lisaks on Balti riikides tehtud suuri investeeringuid turbale lisaväärtuse andmiseks. (Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise alused, 2010). Aianduses eelistatakse turbamuldasid just tema puhtuse ja kiulise struktuuri tõttu. Taimedele vajalikud mineraalained tuleb suures osas lisada, kuid turba struktuur tagab substraadi vajaliku mullaõhu ja niiskusrežiimi
elektrijaam. Sellele järgnesid Ulila (1923), Ellamaa jaam (1937). Turbatööstuse pidev suurem tõus algas 30-ndate aastate keskpaigas, kui algas tõus kogu majanduses sealhulgas ka põlumajanduses, maaparanduses ja sookultuuris. 1937...1938. a. ehitati ja 20.jaanuar 1939. a. alustas tööd Tootsi briketivabrik. Otsuse turbabriketivabriku ehitamiseks tingis 1935/1936. a. vastuvõetud kütteainete reform, mille järgi tuli vähendada puidu kasutamist küttena ja piirata metsade hävitamist. Turbabriketi tootmise alustamist soodustas ka asjaolu, et selleks ajaks oli edenenud freesturba tootmise tehnoloogia pinnakihilisel viisil. Tootsi tehase sisseseade oli pärit Saksamaalt "Wolf- Buckau" masinatehasest. Freesturba tootmise masinad olid pärit Venemaalt kui ka kasutati Iirimaa "Peco" süsteemis valmistatuid. Aastatoodang oli 50000 tonni, töölisi 280. 1939.a. reorganiseeriti riiklike ettevõtete koondis Eesti turbatööstus ümber
annaabi.ee 
