· Juurevõsusid annavad hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. · Võsundid on pikkade sõlmevahega varred, mille sõlmedel või tipus arenevad lisajuurtega tütartaimed. · Tuntakse maapealseid (maasikas, tupsrohtliilia) ja maaaluseid (orashein, kibuvits) võsundeid. 27.04.2016 Marje Kask 59 Juurevõsudega paljundamine · Juurevõsuks nim võrset, mis tekib taime maapinnalähedase rõhtjuure lisapungast. · Paljundamiseks tuleb tütartaimed emataimedest eraldada. · Sobib kasutada kultuurtaimedest vaarikal, astelpajul, pamplil, juurevõsust paljundatud hapukirsipuu sortidel. · Ilupuudest, põõsastest hõbepappel, harilik ja
vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt