kummastki). Alfa-viiruse zonootiline tsükkel Viirused mis looduses tsirkuleerivad lülijalgsete vektorite ja selgroogsete peremeeste vahel nimetatakse arboviirusteks (arthropode borne virus). Alfa-viirused on tüüpilised abroviirused: Infektsioonide hooajalisus ja tsüklilisus. Infektsioon vektoris asümptomaatiline. Levik ülekandevektori kaudu on ainus looduses esinev ülekandevorm. Levik inimesele on juhuslik (tupikperemees) ja on seotud muutustega moskiitode populatsioonis. Alfa-viiruste levik, peremehed Erinevad alfaviirused nakatavad imetajaid, linde ja kalu; peale selle nakatatakse ka oma selgrootuid vektoreid. Alfaviirused põhjustavad palavikku, löövet ja artriiti, kuid mitmetel alfaviirustel on võime põhjustada ka letaalset entsefaliiti. SIN ja SFV laboratoorsed tüved on apatogeensed ja on tähtsad nii
Praeguses süstemaatikas eristatakse 19 orbiviiruste gruppi (liiki), mis omakorda jagunevad paljudeks serotüüpideks. Enim on uuritud BTV (perekond Orbivirus tüüpesindaja, teada on 24 erinevat BTV serotüüpi) molekulaarbioloogiat ja virionide struktuuri. Veel üheks lülijalgset vektorit omavaks sugukonna Reoviridae perekonnaks on coltiviirused (Colorado tick fever, CTF). Coltiviirused nakatavad enamasti närilisi, kuid võivad nakatada ka inimesi (tupikperemees). Lastel põhjustab CTF raskeid haigusi, millega võivad kaasneda närvisüsteemi kahjustused. 3.3.1. Virion Orbiviiruste virionid (86 nm) on ikosaeedrilised, ilma membraanita ning koosnevad 10-st dsRNA segmendist ja kahekihilisest kapsiidist: 1. Välimine kapsiid (T=13) koosneb kahest valgust (VP2 ja VP5), mis katavad virioni tiheda kihina (märgatavad kanalid asuvad vaid ikosaeedri tippudes): a
annaabi.ee 
