märgitakse need punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (märgitakse nt +21,5). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi moodustavad sirged ja kõverad, siis tuleb trassi pikkust määrata ka piki kõveraid, kuid
punktid maastikule lähimatest riiklikest geodeetilistest punktidest lähtudes. Peale trassi iseloomulike punktide kindlustamist maastikult tuleb mõõta sirglõikude pikkused ja pöördenurgad, trassi pikkuse mõõtmise ajal märgitakse trassile iga 100m tagant punkt, mida nimetatakse piketiks. Piketil on kaks tähendust: 100m pikkune lõik maastikul; vaiaga tähistatud punkt. Pikett tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga, tunnusvaia kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on pikett Pk0, iga järgnev piketi number näitab tema kaugust trassi algusest. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel märgitakse nn ,,+" punktidena (nt: PK 34 + 28.5 st. plusspunkt asub 34. piketist 28.5 m kaugusel). Siiamaani on piketaazi mõõdetud ruletiga, kuid tänapäeval võib seda teha elektrontahhümeetriga. Kuna trassi
Geodeet peab märkima selle trassi maastikule ning tegema mõõdistamise.Maastikul tähistatakse trassi alguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi lõpp.Need punktid leitakse kaardilt graafiliste koordinaatide abil. Seejärel määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad. Trassi pikkuse mõõtmise käigus märgitakse trassile iga 100 m tagant punkt ja seda nim. Piketiks. PIKETT-1)100 m lõigud; 2)vaiaga tähistatud punkt maastikul. Piketid tähistatakse maa ja tunnusvaiaga millele kirjutatakse piketi number. Trassi alguspunkt on punkt 0 (Pk 0) ja niimoodi näitab iga piketi number tema kaugust piketi alguspunktist 100-des meetrites. Reljeefi iseloomulikud murdekohad pikettide vahel mõõdistatakse nn. +punktidena. Näide: Pk 3+48, antud punkt on 348 m kaugusel trassi algusest. Piketaaz on siiamaani märgitd teraslindiga. Tänapäeval aga elektrontahhümeetri kaugusmõõturiga (täpsus 1km ±1 cm). Kui kaldenurk on üle 2°
70. Trass, trassi piketeerimine JUHENDIST: Trass - kommunikatsioonide (teed, tunnelid, kanalid, torujuhtmed, elektri- ja sideliinid) telg ja üldiselt ka maariba, kus rajatis kulgeb. Piketeerimise all mõistetakse trassi telje tähistamist iga 100 meetri järel, seega piketi all mõistetakse 100 m pikkust trassilõiku. kuivõrd trassi algus on PK0, siis tähistus PK2 + 30,5 tähistab trassi punkti, mille kaugus trassi alguses on 230,5 meetrit. piketti tähistatakse maa - ja tahvlikestega tunnusvaiaga, millele on kirjutatud piketi number. Reljeefi iseloomulikke punktide pikettide vahel nimetatakse plusspunktideks. Nende kaugused mõõdetakse piketipunktide suhtes. Sellega on plusspunktid seotud trassi piketeerimisega, kusjuures piketiarv kirjutatakse vaiale. Trassi piketeerimisel üldjuhul nivelliiri trassi teljele ei paigutata, sest see segab teisi mõõtmisi. otstarbekas on paigutada nivelliir trassi teljest umbes 3 meetri kaugusele. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine
annaabi.ee 
