asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel (Toomela,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada. · Tunnusteooria- koostatakse kogetud asjade ning ka sündmuste mälujäljed üksikutest tunnustest. Tajutav kujund koosneb spetsiifilistest tunnustest ning äratundmise ajal jaotatakse stiimul kõigepealt tunnusteks, mida siis kombineeritakse omavahel ja alles seejärel võrreldakse mälus oleva informatsiooniga. Mälus on olemas äratundmiseks olulised ehk defineerivad tunnused ning ebaolulised tunnused. Just defineeritavate tunnuste olemasolu loob olukorra, kus ei ole vaja mälu
olemasolevaid reegleid kasutades. Miks on teadmisi üldse vaja klassifitseerida? Et oleks lihtsam neid mälust üles leida ja järeldusi teha. Kõigepealt on vaja mõisteid sest need võimaldavad klassifitseerida. Mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat mis tagab lihtsama juurdepääsu informatsioonile. Mõisted võimaldavad järelduste tegemist. Teadmiste organisatsioon Mille poolest erinevad tunnusteteooriad, tõenäosusteooriad ja seletusteooriad? Tunnusteooria – lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused. Tõenäosusteooria – ükski tunnustest pole vajalik ega piisav kategoriseerimiseks. Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine. Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui
annaabi.ee 
